Ma tean, et minul on täiuslikkusega väga kauged piirid. Ja ma pean tunnistama, et ma isegi ei soovi selle suunas liikuda. See on nagu vikerkaar, mille otsani ei jõua kunagi. Alati jääb see kaugeks. Niisiis pole isegi mõtet vaeva näha ja otsida taga täiuslikkust.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Mina olen üks neist inimestest, kellel läheb kõigega hirmus kaua aega. Asjade mõistmiseni teoorias ja selle väljenduseni praktikas. Mul võib minna koguni aastaid. Õnneks olen ma viimastel kuudel hakanud tajuma neid asju ning jõuan lõpuks selleni, mida olen isegi mitu aastat üritanud teha. Näiteks mu uus ajaplaan. Hetkel veel töötab see täiega hästi. Aga ma tean neid aegu, kui ma mõtlesin ja vaikselt ka üritasin, et ma saaks oma ajaga hakkama nii, et mul jätkub kõigeks piisavalt aega. Aga siis ma alati ikka jooksin puntrasse endaga ning pidin hakkama end vaikselt lahti harutama. Nüüd on see nagu iseenesest. Kõik tuleb üldse viimasel ajal nii iseenesest. Kõik soovid, kõik otsused, kõik tahtmised, kõik tegutsemised. Tunnistan, et on ka kõhklusi ja mõne asjaga peab mind veidi rohkem taga pushima, kuid ikkagist, seejärel tundub see loogiline ja elus edasi astumise samm. Inimeste vahelised suhted on ka peale pikkipikkipikki mõistatusi hakanud selginema. Suudan juba aru saada, kellel missugune roll minu elus on.
Ma ei kujuta ette ka, kas keegi üldse saab praegu veidike sotti ka teemadest, mida ma siin jahun või olen ma oma saladuste ja edasiastumiste-arutlus-keerdkäiguga omal maal....
Nagu näha, on minu kirjutamise vahemaad jälle pikemaks veninud. Ei, ma ei plaani neid jätta veel suuremaks ning lõpuks üldse ära kaotada. See oleks vale, liiga vale. Blogi on juba üle 2,5 aasta olnud minu elu lahutamatu osa ja ma ei suuda vist isegi oma mõtetes hallata seda hulka enda elust, mida ma olen siia internetiavarustesse 7-miljardile inimesele lugema jätnud. Okei, nüüd ajasin ma asja veidi melodramaatiliseks :D Esiteks, kõigil neil 7 miljardil pole internetiühendust ja neil, kel on, nendest oskavad eesti keelt ainult.. mõni miljon. Ja jällegi saaks seda ringi teatud faktitega koomale tõmmata. Kuid see oleks mõttetu, sest lõppkokkuvõtteks on Eesti väike ja kes iganes võib seda lugeda. Olgu.
Kaldusin jälle teemaga kraavi ning pean jätkama sealt, kus normaalne jutt pooleli läks. Ehk siis, mulle on sügisega ja ainuüksi viimase nädalaga kukkunud sülle tore hulgake igasuguseid tegevusi, plaane, tunde, töid. Ja mida kõike veel.. Mu mälukalender ei suuda praegu tuvastada lähimate kuude jooksul mitte ühtegi vaba päeva. Peale tunde kodus paari tunnisest power-napitamisest peab vist ka loobuma, sest enam lihtsalt ei jõua. Aga nagu iseenesest, olen praegu ikka veel joone peal ja jõuan kõigi asjadega tegeleda ka. Ilmselgelt on mul siin vaimseid abilisi :)
Plaanisin juba lõpetada, aga mõtlesin et viskan ühe laulu ka siia. Kõige selle elu juures on tohutult palju uusi n.ö pärleid minu iPodi jõudnud. Pea-aegu iga päev leian mõne uue ja laheda laulu. Kõige parem leid oli reedel, kui avastasin ühe ülihea Norra bändi. Mmm.. uued kõrvaklapid sain ka, millega seda kõike nautida (juhul, kui aega saab).
Aga nüüd ootab mind sinine padi ja tekk. Ilusat homset!
Ingrid.
No comments:
Post a Comment