Thursday, September 6, 2012
Dialoog laua taga
On 6.september 2012 ja kell on 19:29.Helina on minu juures ja istume koos söögilaua taga. Tema istub mu kõrval. Tegin kergeks vahepalaks ühe peadpööritava krooksu oma tagasihoidliku häälega. Helina räägib oma heast ja mõnusast eesti keele õpetajast. Nüüd oskab Helina ka rääkida ilusalt ja konkreetselt ning kasutada mahlaseid väljendeid. Hetkel vaatasime mu blogi ja muljetasime minu kirjutistest. Helina sõnul on need väga head ning nüüdseks olen veendunud, et Helina on minu suur fänn. Kirjutiste osas, ma mõtlen. Ta lisas veel, et talle hullult meeldib minu juures olla. Siin saab ta oma mõtetest vabaks.Ja nüüd rääkisime puudest. Täpsemalt sellest, et peale seda kui Tõnna meil maal puid kookis, on puud läinud täiega sihvakaks ja kasvanud pea-aegu meetri jagu kõrgemaks.Jeaa.. arutame diipi teemat. Nostalgia ja vanad ajad. Vanad sõbrad ja vanad mälestused, koosveedetud ajad. Jeap, kes meist ei tahaks vanu aegu tagasi. Mõtted ühtivad siinkohal 500%.Helina tahab inimsuhetesse selgust. Aga kahjuks need on nii kaugeks jäänud. Miks küll inimesed meist eemalduvad? Miks ei võiks suhted kesta samamoodi näiteks 10 aastat jutti, ilma muutusteta?Taustaks kõlab Coldplay – Fix You.Räägime juba asjade seljataha jätmisest ja järskudest muutustest. Liigne spontaansus pole ka hea. Me oleme see teatud inimeste tüüp, kes ei saaks kunagi alustada uuelt leheküljelt, sest me võtaksime eelmistest asjadest pool kaasa. Hetkeks on ka lood juba vahetanud. Hetkel oleme Coldplay lainel. Mõnus muusika just praegusele hetkele.Esitasin küsimuse, kas R. On Helinat muutnud ka. Nüüd räägib ta mulle sellel teemal. See on nii huvitav kuidas teine inimene võib teist muuta. Paremaks. Ma kujutan ette, kui imeline tunne võib olla see, et saad olla kellegagi täiesti avatud-nii nagu on nemad.Jõudsime praegu otsusele, et igal asjal on rohkem kui üks võimalus. *krooooks*Nii, teema on jõudnud järjekordselt ringiga tagasi muutuste lainele. Woho, teema muutus. Liikusime ajas tagasi ning meenutame Olli talvelaagrit. Lumi oli siis maas ning paksud riided seljas, heh :D Ja nüüd liikusime veel ajas tagasi. Isegi rohkem, kui aasta tagasi. Kõige paremad mälestused ehk siis 30 seconds to marsi kontserdi ajal. Huh, isegi praegu veel hüppame rõõmust ringi ja peksame lauda. Kuumajutt käis praegu seest läbi. Maailma parim kontsert oli see. Ja järjekordselt teemamuutus. Kaitsevägi. Kinnitatud otsus, kaitsevägi teeb poistest mehed.Jee, teema liigub kallistamiste teemadel. Karukallid, tugevad kallid, õrnad kallid ja ka sandwitchi kallid. Kallisi on nii erinevaid ja kõik inimesed kallistavad nii erinevalt.Helina tõusis püsti. Ilmselgelt hakkab ta juba vaikselt settima. Nüüd kadus ta vetsu. Annan igast ta käigust teada niikaua kuni ta uksest välja läheb. Funfun.Okei. Juba libistab ta saapad jalga ning kaugel pole ka salli kaela panemine. Muusika sai ka otsa ning nüüd tundub, et meie õdus vestlus saab otsapeale. Lähen koridori tema juurde.Näitasin talle oma uusi kingi ning tegime veits fashionit. Üks karukalli ka ning uks sulgus. Selleks korraks on jutustamistega kõik. Lõpuaeg 20:29.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Midagi väga paeluvat seekord:) Huvitav oli lugeda.
Hihi, ma kartsin et keegi ei viitsi meie omavahelise vestluse kokkuvõtet lugeda, aga tore kui meeldis. :D
Post a Comment