Hääh. Nõme päev. Nõme mina. Kõik on nõme. Ja mina pidin olema egoist, kellel on suur tähelepanuvajadus. On see siis tõesti nii? Ja miks kõik minu kallal vahetpidamatta vinguvad ja mölisevad? Ise arvatakse, et on suured kujud. hah. Ja kõik need jutud mida räägitakse minu selja taga. See kõik lihtsalt tõukab mind siit minema. Mul pole enam isegi jututuju. Juliale sai iseloomustus kirjutatud.
Täna proovin Lucid Dreamingut. Loodan, et tuleb välja. Ja kui ei tule, siis ma üritan niikaua, kuni ma seda oskan. Mul on nii paju kohti, kuhu ma tahaks "minna".
Homme on kohutav päev. Seitse tundi. Neli matemaatikat. Ning peale tunde veel käsitöö. Ohh. See elu ajab hulluks. Siin hoiab mind ainult kaks inimest ja teadmine, mis saaks siis, kui ma otsustaksin ise siit lahkuda...
No comments:
Post a Comment