Räägin teile siis, (kui te lugeda viitsite) oma eilsest ja tänasest päevast.
Alustan siis neljapäeva hommikust, kui mind äratati eriti jõhkralt üles. Ema torkas mulle näpuga paar korda kõhtu ja ribide vahele ja juba ma olingi üleval. Tegelt oleks julmalt tahtnud veel magada, aga kuna ma mind väga vihastab, kui mind magades torgitakse, siis ma lihtsalt vihast tõusin üles. Hommik oli üldiselt ka mase. Isegi päikest ei paistnud. Ja esimene tund mata. TÄiesti kohutav ju. Õnneks suutis muusika tund mu tuju tõsta. Kuid kaks järgnevat keemiat olid jällegist igavad ja venivad. Kahjuks oli ka lõunasöök meil mitte kõige isuäratavam. Kalasupp. Enamus inimesed teavad kuidas ma kalasse ja kalatoitudesse suhtun. Aga see selleks. Mu neljapäeva viimaseks tunniks osutus inglise keel. Õps möirgas seal natuke jälle. Oli endast väljas. Aga mina polnud selles süüdi. Lõpuks venisid ka viimased 45 minutit mööda ja tunnid olid läbi. Juhuu. Jama on ainult selles, et teistel klassidel olid veel tunnid. Otsustasime Valdisega võmma minna. Õnneks oli seal just keskmine uks, mis on tavaliselt kinni, seekord lahti. Meie läksime sisse. Ainult ehitajad olid seal ja külmus. Otsisime palli ja pumpasime selle täis. Mängisime võrku ja niisama kõksisime palli. Varsti hakkas soe. Umbes poole tunni pärast või nii sadas sinna veel paar inimest ja veel poole tunni möödudes veel mõned inimesed. Meie läksime Valeri(a)ga minema. Suht igav oli juba ka. Aga koolis oli veel igavam. Asjaolu tegi raskeks ka see, et bussini oli aega päris korralikku paar tundi. Ühtegi õpsi polnud ka, kes laseks arvutisse. Meie Valdisega läksime õue ja avastasime.....et......arvutiklassi aken.....oli......lahti. Noh ja ilma mõtlemata tegin ma Valeriale pätikat ja upitasin ta aknast arvutiklassi. Ise jooksin vaikselt kooli sisse. Valeria tegi mulle seest poolt ukse lahti. Ukse keerasime me muidugi lukku, et keegi sisse ei tuleks. Saime seal päris mõnusalt arvutis salaja istuda, kuni keegi katsus ust...
grrrr....
Mõtlesime et mingid tatikad tahtsid vb arvutisse ja ei hakanud midagi erilist ette võtma. Lihtsalt istusime seal edasi. Poole minuti pärast keeras keegi võtit. Meil oli nagu, et uupssss.....
Ja tuli välja, et need olid 9.klassi tüdrukud, kes tahtsid arvutisse. Me ei hakanud midagi ütlema, miks me seal olime ja miks uks kinni oli. Keegi õnneks ei küsinud ka. Olime ikka rõõmsalt meie arvutis edasi ja lõpuks ilmuski kusagilt meie kiuste pikapäevarühma õpetaja. Ja muidugi oli ta küsimus, et kuidas me arvutiklassi saime. Njah, ja muidugi olen mina "super valetaja". Ta ütles ainult, et kas asi on nii nagu ma arvan ja mina noogutasin. Misteha. Ta lahkus ja lausus ainult veel seda, et me siis arvutid kinni paneksime. Kusjuures sellele samale õpetajale jäime me ka Valeriaga sügisel õunaraksus käimisega vahele. Proffid oleme (Y)
Aga igatahes saime varsti teada, et buss tuleb varem ja et me ei peagi kauem koolis mökutama. Ja õigepea olingi ma kodus teki all ja vaatasin lakke ning kuulasin vihma sabinat. Ülejäänut õhtut ma ei hakka kirjeldama. Lühidalt ainult niipalju, et sõin, arvutis olin, vaatasin telekat.
Reede. 23 aprill.
Päev pole veel läbi. Sellepärast kirjutan sellest, mis on toimunud. Ja toimunud on see, et koolis toimus meil Jüripäeva jooks. Mina koos Valdise, Julia ja Annuga olime ka kusagil metsas mäe peal kohtunikeks. Vot nii. Koju sain ma Julia empsiga. Varsti hakkan bussile minema. Et siis bye-bye
PS: PP ON NÄDALA PÄRAST !!! JUHHUUU :))
No comments:
Post a Comment