black monday with sunshine

Tume nädalaalgus.. mulle.

Aga ma teen lühidalt.

Täna oli mul siis bio proovieksam. Harjutada on veel vaja, sest ma tegin selle nelja peale. Fail. Aga see oli vist täna kõige raskem töö üldse. Sest ülejäänud tundides ma niisama mõtisklesin, et miks mul peab selline kade ja vastik iseloom olema. No vahest lihtsalt ei suuda ma endaga läbi saada. Eriti siis, kui ma olen kellegagi tülis või kui on erimeelsusi, siis löövad just mõlema osapoole kangekaelsed ja kurjad iseloomu omadused välja. Ja vot seda ma vihkan. Ja see rikkus ka mu tänase päeva. Sorry.

Muidugi oli mul vahelduva eduga ka kohutav peavalu, mis ei andnud vahest armu. Eitea mis see nüüd selle nii rivist välja lõi. Kas bioloogia või mu äkilised meeleolumuutused või siis hoopiski see, et see kellest ma ennem pidevalt mõtlesin, et ma temast enam ei mõtle.. nje šnaju. Kurk valutab mul ka muide. Õhtul oli siin hääl ära ka. Kägisesin nagu taha saanud mutt. (sry, rõve väljend vist.. ) aga äkki ikka vahest võin ka mina endast välja lasta kõik selle mis just hetkel pähe tuleb ja need tähed blogisse lendu lasta, mis just näppude alla jäävad.

Igatahes, kõik polnud must. Näiteks esimene, mata tund oli suht roosakas-lillakas, sest ma osa ajast seal lihtsalt naersin vaikselt. Oma klassivenna üle. Ning kuna ta istus täpselt mu vastas. Nagu näoga ka (lauad asetsevad poolringis seal klassis) siis mu pilk lihtsalt jäi tal pidama. Ja mis tal siis viga oli. Esiteks oli ta nägu niisugune, nagu ta oleks kedagi terve nädalavahetuse veetnud kusagil pordumajas. Ja kusjuures sellel võib isegi tõepõhi all olla, sest mulle pakkus nalja ka see, kuidas ta püüdis varjata oma kaelal ilutsevaid maasikaid. Einojah.. täielik feil. Kael maasikaid täis poisil :D ja siis ta veel üritab neid varjata, aga hilja juba. Me kõik nägime neid :D Ja kolmas asi mille üle ma irvitasin, oli see et ta jalad olid nii.. naljakad.. kõverad ja kondid. Ja nii ebaproportsionaalsed. Mnjaa... tore klassivend, kellega saan veeta veel kuu aega ainult. Ja siis olen ma neist lumparditest vaba :D hahaaa.

Ja viimases tunnis, kekas, sain ka veidi naerda. Aga poleks kena avaldada siin see põhjus, miks ma naersin, sest ma olen kindel, et see võib kaasa tuua ühe inimese solvumist minu peale. Niisiis. Jäägu see minu teada, mida ma seal palliviskes irvasin õpetaja selja taga.

Aga lõpuks ka ilmateade.

Täna oli megaleitsakas. Nagu täiega hott. Kekas oli ikka karm sellise palavusega joosta. Kella 15.00 ajal veel eriti, sest siis on ju see palavus täiega taevas. Aga meil peab ikka sellel ajal keka olema. epic. Koju tulla oli ka nii raske, et oleks peaaegu otsad andnud. Niisiis. Algas megapalavus. Võtke riided ära !!!

JA siis.. ma nüüd lähen. Kui on midagi targemat kirjutada, siis tulen tagasi.

ilusat emadepäeva !

Mulle meeldivad pühapäevad. Need on alati nii toredad ja armsad päevad. Kõik on sellel päeval nii kenad ja sõbralikud. Ja kuidagi ennast tunnen ka paremini neil päevadel.

Täna oli ka hästi tore pühapäev. Empsiga ja Annuga käisime Tapal kirikus.

Sõime jäätist ja viisime taarat taaraautumaati. Igal pool sai jama ja nalja.

Aga see selleks.

Täna oli emadepäev. Mina kinkisin oma emmele muugiva kaisulehma. Ja selle panin roosasse karpi. Tal oli selle üle väga hea meel.

Aga... Oeh.. täna ma jälle tundsin ka vanaemast puudust. Ma pole kunagi saanud mitte ühtegi oma vanaema näha. Nii kurb. Sest tegelt ma tahaks täiega endale vanaema. Aga elu on läinud nii, et mina olen kasvanud üles vanaema armastuseta...

Kuid jah.. elab üle. Ma olen õnnelik, et mul on vähemalt armastav ja megakallis emme. Ma armastan sind väga.

Paar pilti ka temast siin =)

ikkagist Tapa. (6 skandaalset videot !!!)

Niisiis. Otsustasin eile ikka Tapale minna ja Annu ühines minuga. Koos oli väga tore grill Kivisildade juures. Olen õnnelik, et tegin just selle otsuse.

Aga enne seda oli meil paar tundi aega ja siis chillisime nsm Tapa vahel ringi ja tegime LOL videosid. Irvitage või nutke. Teie valik :)

(kvaliteet annab soovida. minu telo ju ikkagist)

tapa või oleviste ?

Terve mu päev on kulunud selle peale, et ma keerutan peas mõtet, et kumma noorteka ma homme valin. Meil olid Annuga kindlad plaanid, et homme lähme tallinna ja külastame jälle oleviste noortekat. Aga nagu eile õhtul tuli välja, siis homme toimub meil tapal ka noortekas. Selline mõnus grillimine. Ja see lõi mu peas kõik nii sassi. Sest ma tahtsin ju minna Olli. Aga nüüd tahan ma tapale ka. Ja terve päev on mul kulunud selle mõtte kulutamiseks. Isegi mata proovieksami ajal mõtlesin ma sellele. Nii tont olen ikka.

Ja mõtlesin nii palju selle peale, et ma vist mõtlesin välja, et ma tahan ikka tapale. Ses suhtes, et kõik eelmised grilliõhtud on mul vahele jäänud ja nagu mulle öeldi, siis kes teab kui palju mulle neid noortekaid veel jäänud on. Suvel neid ei toimu ja kui ma linna lähen sügisest, siis kes teab mis aegadel meil need tapal toimuva hakkavad ja kuidas ma saan tapale ja kuda see asi kõik saama hakkab.

Niiet ma vist otsustasin ikka Tapa kasuks. Saab liha ka ja nsm chillida. Saan kodu ka kiiremini. Sest ma olen terve see nädal nii väss olnud, et see suur linnaskäik väsitaks mu veel vist megalt ära. Ja siis ma homme 23 aeg koju jõudes oleksin päris läbi vist. Aga samas ma saaksin ollist palju juurde ja saaks ülistada ja seal on alati kõik nii fancy. Mmmmmmmmmmmmmmmmm........ raske :D

Aga jah, nüüd olete te saanud osa minu pikast mõttelõngast ja minu otsustusvõimetust. Karm värk. Aga eks siis paistab järgmisest postitusest, mille ma valisin ja kas see valik oli õige.

Cya!

pealtnäha passiivne, sisemiselt aktiivne

Armu ja Rahu !

Siin jälle mina oma igapäeva elu murede ja rõõmudega. Ning hunniku tegemistega, mis ei saa kunagi otsa. Sest nüüd on nii palju vaja hakata õppima (eksamid) ja palju vaja tegutseda. Samas on kevad ja ka igast väliüritused hakkavad toimuma ja nii tahaks ka õues olla.. oeh.. kuhu küll see aeg kaob ???

Aga ma tahaks ka täiega kirjutada. Nii siia, kui ka igale poole mujale ja ma tahaks ka oma jutukest jätkata, mis ootab siiani mu näpukesi klõbistama klaviatuuril... ja kirjutada veel ja veel ja veel, sest ma olen avastanud jälle kirjutamise. Ma tahaks nii kirjutada. Ma tahaks vist kõik maailma asjad enda peast üles kirjutada. Ma tahaks kirjutada maadest ja meredest. Tunnetest ja tundmatusest. Fantaasiatest ja reaalsust. Nii palju oleks, mida ma tahaks kirjutada. Aga mul pole jõudu ja nagu jälle mainin, aega. Ma armastan kirjutamist. Igaüks armastab ju midagi. Kes oma possi ja kes midagi muud. Minul pole poissi. Ja mina lihtsalt naudin seda, kui kirjutades pliiats sirgeldab mööda paberit ja ilmuvad sõnad. Sõnad, mille tagamaad on kui lõputud mered. Ja sügavusi täis aarded.

Mmm.. mu sodivihik hakkab ka tasapisi jälle täituma mõtteterade ja minijutukestega...

Aga muidu.. eile läks mul suht tavaliselt. Kool on iga päev samasugune. Ainult enam mitte igav, sest PP järelmõjud on ikka veel tunda. See rõõm ja need laulud. Ja arutlused Angelicaga PP teemadel.

Täna oli üks töid täis päev. Matas KT ja füsas KT ja bios TK ja estas pidime ka kirjandit kirjutama, aga nh.. nagu juhtus, siis ühe kahest estast lasime nsm lebo. Pool füsa tundi mul vedas, sest täna oli koolis meil karjäärinõustaja, kes rääkis meiega ja pani siis paika igaühe suunad, kus tal kõige rohkem žansse töötada oleks. Isiksuse põhjal siis. Ja minul tuli siis välja, et ma olen introvert-intuitiivne-tundetüüpi-otsustaja. :D ja minule sobilikud ametid ongi siis need, millest ma olen unistanud või mida ma lasen enda peast läbi. Ja need on siis : ajakirjanik, kirjanik, psühholoog, psühhiaater, nõustaja, klienditeenindus, arstindusega seonduv, religioossed ametid.

Jea. Kirjanduse seonduv on alati mu dream olnud. Ja need nõustamisega seonduvad asjad on ka mul mõtteis olnud. Sest tegelt tahaksin ma täiega inimestega suhelda ja neid aidata. Aga ma alati olen kahelnud selles, et kas ma ikka sobiksin.. aga nüüd peale seda testi tulemust ei arva ma enam, et ma ei võiks selleks sobida. Lihtsalt vaja rohkem suhtlust ja õppida võõrate inimeste nõustamist. Ja eks nõustaja või psühholoog peab ise ka olema rõõmus ja kindlameelne ja tark. Aga eks vaatab seda veel. Läheb nii, kuidas peab minema.

Aga on üks asi, mida ma olen viimasel ajal tähele pannud. Seda öeldi mulle kooli vestlusel, seda on öeldud mulle varemgi ja seda öeldi ka täna. Ning see paneb mind imestama. Sest nad kõik on öelnud üht ja sama: " Sa paistad nii rõõmsameelne ja sinust kohe kiirgab soojust ja armastust. "

Eeehjaah.. kuidas on võimalik, et inimesed (just vanemad ja võõrad) näevad seda minus, aga mina ise ei tea sellest midagi. Kas tõesti ongi see minu esmamulje võõrastele inimestele? Või on see kiire ümberkehastumine, et inimestega viisakalt ja sõbralikult rääkida ja endast alateadlikult meelega jätta sümpaatset muljet. Hmm..... selle peale annab mõelda.

PP 2011 - VÕIMAS !!!

Tahan tagasi. Tahaks täiega tagasi Pärnusse ja neid piiblipäevasid veel ja veel korrata. Mul kama kas samamoodi või erinevalt, aga ma tahan. Sest need olid lihtsalt nii head :D

29.04-01.05 Piiblipäevad Restarter.

Minu elus olid need kolmandad PP-d. Kolmandad ja kõige paremad.

Läksime sinna siis oma noortepundiga. Mina, Annu, Maarja, Pärja, Mihkel, Ats, Kristi, Rutt, Johanna.

Reedel sõitsime vurra-vurra kahe autoga Pärnusse. Nii mega oli. Ja kohale jõudes oli kohe näha nii palju tuttavaid ja õigepea hakkasime kohe ka kallistusi saama. Nii armas oli näha kõiki neid tuttavaid keda pole näinud kaua-kaua. Mõnda pole isegi aasta näinud. Nii mõnus oli olla seal, kus 0li pmst pool mu sõprusringkonda koos.

Kokku oli meid päris mitusada. Ma täpset arvu ei tea, aga nagu alati siis tuhandele ligilähedale oli see. Üle 800 noore kristlase oli kindlasti koos. WIN !!! :D

Ülistus oli megasuper. Juba kohe kohale jõudes ja esimese koosoleku või selle avapaugu laul oli nii awesome, et tõstis mind pilvedesse.. Jeeei. See on lihtsalt kirjeldamatu tunne.

Peale esimest ülistust ja teretamist läksime Spordihallist Ühisgümnaasiumi, kus oli meil söök ja majutamine. Njomnjom söögid olid iga päev. Kolm korda ja väga korralikult. Spr.

Esimese õhtu koosolek oli ka lahelahe. Jose Zayas kõneles täiega targalt. Ja lõpus jagas ta ka oma raamatut. Mul see kodus olemas, aga Annu sai selle endale. Ja siis oli ka eestpalve, mis oli väga hea. Saime teistele toeks olla. Mega.

JA esimesel õhtul oli ka meil suur kontsert, kus esines LaddHill. Ameerika bänd, kes tuli PP jaoks Eestisse ja nagu näha, meeldis neile siin väga. Just nagu meile meeldis sajaga nende kontsert. Nii head laulud, nii mõnus tümps. Ja lihtsalt võimas. Pärast saime endale ka 2 plaati. Ühe endale ja teise jagamiseks kellelegi. Ma veel ei tea, kellele ma selle kingin, aga küll ta varsti tuleb mu südamesse.

Spordihallist aeti meid siis mingi aeg minema. Koolimajja. Esimesel õhtul siis alguses sai päris kaua kooli koridoris niisama nillitud. Annuga ja siis Etsuga ja siis Mr. Foxiga. Aga kõige rohkem nalja sai ikka Sulewiga. Nad isegi läksid Annuga kaklema minu pärast. :D

Aga nendet embustest rohkem ei räägi, sest niigi ma jäin Maarjale vahele ja siis ta vaatas suurte silmadega mind :D :D

Öörahu tuli ka õige pea, aga mina unetu roomasin, justnimelt, roomasin, Johanna voodi juurde öösel ja seal sai niii lahedalt kaks tundi sosistatud. Sest majutus oli meil suures võimlas, kus oli korraga meie ümber mitusada tüdrukut, kes tahtsid magada.

Laupäeva hommikul sööma ja siis kähku spordihalli ja koosolekule. Rakvere Gunnar rääkis. Ja megalahedalt nagu alati. Ta lihtsalt oskab nii häid näiteid tuua ja on lihtsalt chill vana.

Peale selle oli veits vaba aega ja siis seminaridele juba. Me Annuga läksime Hannes Hermaküla Suhtlemisse. Hästi mõnus oli ja palju rahvast tuli lõpuks. See toimus ainult Koidula Gümnaasiumis, kuhu pidime kaua jalutama. Tagasi teel võtsime jätsid endale Selverist Annuga. Ja siis jätsime lõunasöögi selle arvelt vahele.
Ja siis oli meil aega veidi. Ning siis juba aeti väliürituste grupid kokku. Mina ja Annu olime Kallistajate grupis. Ehk siis käisime paarikümnekesi linnas ringi ja jagasime kallisid. Tasuta. Täiega kalliralli oli. Saime mitmesajale inimesele kallistusi teha. Ja nii hea oli näha, kuidas inimesed kohe naeratasid meie kallistuste peale. Tõsiselt nunnu :D

Laupäeva õhtu oli kindlasti kõige parem. Ülistuses andsid kõik endast 110% ja eestpalve ja Märt Saare jutlus. Need kõik olid nii vaimustavalt head.

Näha oli kuidas Jumal tegi tööd nende noorte keskel just siis. Ja ma nutsin ka nagu megalt palju. See kõik oli nii reaalne ja nii mõtlema panev ja südamlik ja puudutav ja lihtsalt kirjeldamatu !!!

Kuid pühapäeva lõunal oli siis juba minek. Niii kahju oli lahkuda, kuigi eelnevatest aastatest oli see lahkumine kõige parem, sest ei pidanud kiirustama ja sain rahulikult kõigiga hüvasti jätta. Ja kaasa võtta hulgaliselt mälestusi. Palju kallisid, palju jutuajamisi. Ja palju Jumalat.

See oli ikka täiega hea Restart.

Ootan täiega järgmist aastat tartus.

**annan endast märku**

cha-cha-cha-chao !

Jõudsin siis PP-lt tagasi. Ja nii mega oli ikka. Hästi mõnus ja kirjeldamatu. Kõike oli kuhjaga. Nagu väga kuhjaga.

Aga ma muljetan teile pikalt ja laialt siis, kui on ka pilte laekunud ja kui mul leidub aega, sest praegu olen ma megaväss ja mul on õppida.

Ei tahaks üldse homme kooli minna :( aga peame.

Vot. Ja homme õhtul tulge siis jälle siia, ehk siis on juba üht-teist selle megavinge PP kohta.

=)