poolik rõõm

Heioo.

Muutusi pole. Kool sakib endiselt. Ja kõik mis on koolist väljas, on cool. Ja kõik kes on koolist väljas on coolid ja kui ma ise olen koolist väljas, olen ka teistsugune, ausalt. No ja kodu on hoopiski kolmas maailm kus ma elan. Ma olen nagu rändaja, kes rändab läbi erinevate maailmade. Läbi kurjuse, rõõmsuse ja nende kahe vahel.

Täna.. tahate teada, mida täna tegin ? okei, vahet pole. ma räägin ikka. Koolist ei räägi. Räägin sellest, kui oli viimane tund ja ma juba niiiiii kannatamatult ootasin tunni lõppu, et ma tegin isegi keemia vihiku ülesanded täiesti suvalt. Õues paistis nii kena päike ja kõik olid juba lahkunud, niiet ma ei suutnud ja lihtsalt kirjutasin sisetunde järgi need plussid ja tähed ja tõmbasin need jooned. Viskasin õpetajale vihiku lauapeale ja kiirustasin klassist välja. Jesss.

Krahmasin telo ja tõmbasin Annule traati. Uurisin välja, mis kell tuleb koolibuss ja siis juba seadsin sammud Annule vastu. Käisime koos pildustamas.. jeessh :D see oli nii lõõgastav ja rahustav ja sain jälle naeru näole. Jalad sain ka märjaks. Käisime Kalkal ja meie lemmikute kiikude juures ja tegime peaaegu iga nurga taga pilte. Mina sain ka Annut palju pildistada ja mulle tundub, et need ei tulnudki väga koledad välja. Jeje.

Lõppkokkuvõtteks muidugi juhtus see, et tal sai mälukaart täiesti täis ja pilte tuli vist väga palju. See oli täiega pildistamismaraton vist :D

aahhh... aga see oli nii hea. Tundsin end vabalt ja naeruselt.

Aga pole parata, et peagi tuleb naasta reaalsusesse ja minna jälle kooli. Ja koolist koju. Kodus sai õnneks süüa ja peale venna nägemist ka pool tunnikest magada. Alati on tore näha teda. Ta tõi mulle šoksi. Wii.

Ja õnneks on täna ka õppimine ära jäänud. Sest homme oleme linnas. Kohustuslik värk. Presidendi loss, riigikogu ja Tallinki uues laevas vastuvõtt. Eks näis, mis saama hakkab. :)

Tänase päeva laul: 12 stones - stay. link.

BelloYelloBye!!!

kevadväss

Jah. Mul on tõesti vist kevadväsimus. Ja lisaks sellele midagi muud ka, aga sellele ma ei taha nimetust anda. Igatahes väga halb on olla. Ei, mitte füüsiliselt vaid vaimselt. Nagu oleks keegi julmalt pussitanud mu hinge.

Ja siis olen ma koguaeg väsinud, pikutan pidevalt, tunnen end nõrgana. Olen unine nagu varakevadel ärganud karu. Ja tujutsen. Need vist on kevadväsimuse tundemärgid ?

Ega enam polegi vaja kaagutada, et "millal tuleb suvi?"; "millal tuleb kevad?"; "tahan kevadet!!" sest näha on, et lõpuks ta tasapisi tuleb. Meelitades. Kui hommikul kooli minna ja õhtul koju tulla, siis on küll lumehunnikute vahet märgata.

Kusjuures, täna rõõmsalt, aga väsinult koju tulles vaatasin jälle neisse akendesse, kus kardinad pole liikunud juba paar aastat ja mõtlesin, et kas tõesti ongi need ilusad vanad ajad möödas? Möödas need ajad, mil ma olin väike ja käisime emaga neis samustes majades, kus tol ajal olid naeratavad inimesed ja kommi jagavad onud? Kui ma sain joosta seal rohul ja käia uudistamas neid hooneid, millest nüüd on ainult varemed..

Jah, need ilusad ajad on möödas. Enam pole majades inimesi. Ning rohtu pole niidetud enam aastaid. Hoonetest on varemed ja katused on sisse kukkunud. Neid paikades valitseb sünge õhkkond ja kurvameelsus. Täis mälestusi, mis panevad piisa voolama. Headus on möödas.

Ka piiblis on kirjas: "Kuri läheb kurjemaks ja hea läheb paremaks."

Shitaauguni kõik

Mul on nii sitaauguni sellest koolist.
Mul on nii sitaauguni sellest "kevadest"
Mul on nii sitaauguni selles koolis olevatest inimestest.
Mul on nii sitaauguni sellest paksude riiete kandmisest.
Mul on nii sitaauguni sellest jalakõlgutamisest.
Mul on nii sitaauguni sellest suureks saamisest.



/ lihtsalt et te ka teaks, eksole :)

nv oli lahe :D

Laupäeva hommikul sattusin juhuslikult teleka taha ja sealt tuli saade, mis rääkis Ita Everist ja tema pikast näitlejatööst. Sai ju meie tunnustatud näitleja 80. aastaseks. Ja sealt saatest jäi mulle kõrva üks lause, millel on ka minu elus teatud tõepõhi all. Ja see lause oli selline, et talle meeldib, kui päev on täis igast tegevusi. Ehk siis Ita Everile meeldib, kui ta päev on otsast otsani tegevusi täis. Et ei tuleks mingeid auke, kus poleks midagi teha ja mille ajal tekib igavus. Ning teadagi igavusest läheb tuju halvaks ja selle tagajärjel võime halbu asju suust välja loopida ja nii. No vot. Ja täna Tamsalust tagasi sõites mõtlesin ma möödunud päevale ja siis tuli mulle see lause meelde ja siis ma mõtlesin, et tõesti. Ka minul oleks vaja, et mu päev on pidevalt sisustatud, et ma oleksin õnnelik ja ei ütleks igavusest nõmedusi. Muidugi peaksid need kõik tegevused olema sellised, milles ma olen ise agar kaasa lööma ja mis on ikka lahedad. Sest noh, igavat asja tehes tuleb ikka endal ka tüdimus peale.

Aga kui nüüd selle jutu peale toetuda, siis võiks öelda et mu tänane päev on korda läinud. Sest see oli täna küll igast tegevusi ja liikumisi täis. Hommikul üles, siis Tapa, kirik, Maarja juures tunni ajane chill (nende juures söömine), Tamsalu, näidend, kodu, chill.

Okei, see loetelu tuli nüüd vist kiiresti ja lühidalt, aga jah lahe päev oli. Näidend oli muidugi tänase päeva kulminatsioon. Täna siis olin nagu nescafe, ehk siis 3in 1 :D olin kolmes erinevas osas. Kõige esimene, kus ma siis asendasingi Pärjat, oli mul kiusaja roll. Noh.. seda ma proovida ei saanud ja siis ma lihtsalt läksin lavale ja kuidagi tegin selle ära. Natuke mööda panin vist, aga noh.. elas üle :D egal mul muud polnudki, kui pidin võtma läpaka ja sellega saalis ringi jooksma ja Atsi meelitama netipornoga. Selline lahe osa oli. Muidugi ma vahepeal jooksin valetpidi (pidin jooksma selg ees, aga jooksin nägu ees :D ) ja siis mu kurjami müts tuli vahepeal maha ja vahepeal oli see nii silme ees, et ma ei näinud midagi ja nii, aga noh, loodame et neid pisiasju keegi ei märganudki. Teine oli siis jälle koolis backroundi osa ja kolmas siis minu õige osa, kus ma ikka räägin pikalt ja näitan oma emotsioone ja nii. Täna õnneks läks kõik hästi ja kõik tulid ikka õigel ajal kardina tagant välja ka :D

Rahvast oli ka rohkem. Ja see noortepunt, kes eile oli, oligi oma teised sõbrad ka kaasa kutsunud, niiet noori oli seal küllaga. Pärast mingid poisid veel jälitasid meid Maarjaga. Mingi jalutasid järgi ja pidevalt vaatasid ja maitea mingi selline teema oli :D

Aga jah. Väga lahe oli. Üldse pole mingit lavahirmu ega midagi. Ja see kõik on nii hea. Kõik see näidendi sõnum ja muusika seal ja need tavainimesed, kes mängivad oma osa nii tõetruult välja. Lihtsalt alati on nii nõme ära sõita. Et tahaks veel ja veel ja veel :D

Õnneks on järgmine laupäev ja pühapäev veel Tapal võimalus.

Aga jah. Väga lahe päev oli ja nädalavahetus on ka megakõva olnud mul. Ootan täiega järgmist esitust. Ei taha üldse sinna negatiivsesse kooli.. :( sest noh, on ikka nõme onju kui peale super nädalavahetust lähed kooli ja siis hakatakse sinu kallal õiendama ja solvama ja kõik on nii vastikut kurjust täis, et tahaks nad kohe tühjaks sellest raputada.. ärrr... aga ok, ma rohkem ei pabla ja eesriie ette !

Igal inimesel on oma polaarjoonetagune

trippaditrappadi :D

Täna olin all day Tamsalus.

Tegime seal oma näidendit :D

Ja tuli väga viis välja. Ainult meil emaga lõpus oli nii, et olime kõik oma teksti ära rääkind ja vsjo ja siis pidi Jeesus välja tulema taevast (loe: kardina tagant) aga ta ei tulnud ja tulnud ja meie emaga ei osanud ka keset lava muud teha kui lihtsalt seista ja oodata.. lõpuks tuldi mulle ikka järgi ja sain minagi taevasse lahkuda. See oligi vist ainuke suurem aps kogu näidendi ajal. Väikeseks apsuks võib nimetada seda, et deemon käis käna :D Muu oli kõik okkk.

Rahvast oli küll nii ja naa, aga noh, küll homseks kõik võtavad viis sõpra

kaasa ja siis on saal täis :D (ma olen positiivseks muutunud)

Aga jah.. maitea, ei oskagi muud öelda, kui täiega kaif oli olla ja tekst oli täiega peas ja jalad ka ei värisenud.

Meil olid mikrofonid ka küljes. Täiega lahe. M ja sellega oli veel selline asi, et me läksime emaga sinna kus neid külge pandi ja kui siis see tädi nägi mind, siis ta ütles: " Oi, kui nunnu sa oled." :D See tuli mulle nii üllatusena, et ma lihtsalt naeratasin ja ei osanud mitte midagi öelda. Sest tõesti see tuleb väga positiivse üllatusena, kui keegi näeb sind ja siis kohe otse ütleb sulle, et oi kui nunnu sa oled. Tegi kohe tuju rõõmsamaks.

A, ja Tamsalu kultuurimaja alumine korrus on üleprahi ikka. See alumine koridor, kus läheb wc-desse see on selline suur ja punane ja tervenisti peeglitega kaetud. Lahe. Tegime seal Maarjaga veits pilte.

Ja muidu oli ka lahe. Muide, see oli mul esimene kord olla suurel laval, liikuda igast lavatagustes kohtades ja näidelda mikrofonidega. Hästi põnev uus kogemus kindlasti. Ja õnneks saab seda veel 3 korda. wiii. Olete oodatud.

Homme siis jälle. Ja homme olen ma Nescafe, ehk siis 3in1. Pean homme ka Pärja ühte osa mängima. Kiusajat. Meelitan Atsi netipornoga :D

Aga okei, Be Blessed ja lavakardin ette.

Tänase päeva laul: Snow Patrol - Open Your Eyes. link.

learning; act; busy

Viimased kaks päeva (n,r) on olnud täis tegemisi ja tegutsemist ja sahmerdamist. Ning kaks järgmist päeva (l,p) on samasugused.

Eile oli siis kool ja peale kooli Tapale. Tapal oli näidendi proov meil. Näidend. Sellest ma vist pole eriti rääkinud.. aga see mure saab ka lahendatud. Näidendis läks siis suht kaua, esimene harjutamine oli. Ja peale selle käisin veel korra Maarja juures. Aitasin teda paaris asjas ja siis jäin ka neile õhtusööki sööma. Umbes poole kümne paiku jõudsin koju, aga siis vaatasin "Kättemaksukontorit" ja õppima sain hakata alles poole üheteistkümnest. Alguses olin suht ehmatanud, sest neid asju oli suht palju, aga tänu Jumalale sain ma kõik peaaegu poole tunniga tehtud. Mõni asi oli tehtud, mõni oli poolikult tehtud ja mõne tv harjutuse oli õps hoopiski valesti pannud. Täielik ime.

Ja täna käisin ka koolis ning peale seda koju kus sõin kõtu täis, ja siis emaga jälle Tapale. Täna oli meil jälle proov. Seetõttu jäi ära ka Olli noorteka külastus, mida olin endale planeerinud tegelikult. Aga õnneks said seal käia Annu ja Helina. Olen teatud mõttes rõõmus, et inimestel on endal isiklik huvi käia noortekatel, kus saab head sõna kuulata ja niisama funis seltskonnas viibida.

Homme siis varakult Tamsallu. Kui õhtul aega on, siis kirjutan teile ka esinemismuljeid. Soovige mulle edu, et tekst seisaks peas.

Aga natuke ka siis näidendi promo:

Multimeedia draama: " VIIMANE VÕIMALUS"

2 ja 3 aprill Tamsalu kultuurimajas

9 ja 10 aprill Tapa Kultuurikojas

algus 18.00

TASUTA !!!

Näidend on kristlik. Näitlejad oleme meie ise. Ehk siis Tamsalu ja Tapa kiriku inimesed. Ja lisaks veel inimesi kirikutest. Näidend räägib sellest, kuidas ühe suguvõsa vältel erinevas vanuses inimesed surevad. Ja mis neist siis peale surma saab. Mõni on usklik, mõni mitte. Pakutakse viimast võimalust Jeesust vastu võtta. Mõni võtab, kuid mõni laseb oma viimase võimaluse käest ja siis läheb .. põrgu. Ja läbi erinevate situatsioonide (mägironimine, avarii, koolitulistamine, sõltuvused, joomine, rongiõnnetus) kulgeb nende tegelaste teekond meie igapäevaelust kuni taevasse trooni ette, kus ta saab teada oma saatuse.

Mina mängin ka. Mul on kaks osa. Koolitulistamise stseenis olen ma lihtsalt taustarahvas. Ja minu suurem osa on viimases stseenis, kus ma mängin oma emaga ema ja tütart. Minu tegelaskuju nimi on Kristiina. Ja me oleme emaga minu isa matustel, kes sai mägironimisel surma. Ja siis ma räägin seal emaga. Niikaua kuni Jeesus tagasi tuleb. Siis mina lähen taevasse ja ema jääb siia maapeale nutma.. sellega lõppeb ka meie näidend.

board game

Elu on nagu lauamäng. Sellel on tagasilööke, kukkumisi ja edasiliikumisi. Vahel võib juhtuda, et jääd "ühe mängukorra vahele" ja seetõttu pead oma eluga seisma jääma.

Võib juhtuda, et mõnikord ruttad teistest ette. Oled õnnelik ja tunned, et kõik ongi õigel teel, kuid siis veeretab keegi teine suurema punktisumma ja votaki! oledki oma esikoha kaotanud.

Sa võid redelil üles ronida, või libedal teel tagasi käia. Ja kõike võib juhtuda.

Ja nii see kordub-kordub-kordub.

Ning oma teel võid sa kohata väga imelisi/imelikke asju...

See ongi mäng.

Elumäng.