Nii palju on asju mida ma kahetsen. Nii paljud asjad peaksid olematta olema. Nii paljud laused peaksid olema luku taga. Me mõtleme alati liiga hilja. Pidevalt me tahame olla parimad. Me ei mõtle teistele. Seda elu elada nii, et sa ise ka õnnelik oled- seda üksi ei oska. Paljud ei oska seda elu nii elada, et nad ise ka rõõmsad oleksid. Nad lihtsalt ei saa aru, et tegelikult on nende elu hea. Neil on asju ja omadusi mida teistel pole. Aga ikka pole me rahul.

Ma tean et ma elan valesti hetkel. Ma pole oma elu pühendanud kindlale alusele. Ma nurisen vahetpidamatta ja olen kurb. Ma võin teha head nägu, ma võin naerda. Kuid see hetk on kõik mu peast pühitud. Kui fiiling läbi saab, olen ma hullemas olukorras. Ma olen nagu narkar. Ma vajan koguaeg mingit kaifi, mingit elu mis vallutaks teised mõtted. Aga ma ei oska seda saada.

Ma olen proovinud nii palju asju, millest ma olen püüdnud abi saada...kuid tulutult. Ma ei ole leidnud seda õiget teed. Vaikselt hakkan ma kustuma. Ma varjan enda olemust riiete ja meigi ja väliste omaduste taha. Kuid nii olen ma feik. Endalgi on mõnikord halb olla sellepärast. Nii palju olen ma inimestele halba teinud. Ma kahetsen seda südamest.

Tõeline mina on peidus minu sees. Selline nagu ma olen siin pildil... täiesti töötlematta.

Ma püüan liikuda sinnapoole, et ma suudaks ka ükskord olla õnnelik ja rahul oma eluga. Ning mitte korraks vaid terveks eluks. Olla teistele eeskujuks. Armastada kõike mis on mu ümber. Olla real... not feik.

einohh.. allakäinud ühiskond..

Tegelikult lähevad mu pealkirjad alati jutuga kokku. Lihtsalt paljud ei mõtle vist sellele, et need tegelikkuses ikka lähevad kokku.. Ma alguses mõtlesin panna siia video minu ja annu kiikumisest, kuid ma ei suutnud neid keerata õiget pidi ja siis ei suutnud ma otsustada, millist lisada. VÄhe koom ju. Aga tänane päev on üldse koom olnud. Näiteks näitas Valeria bussile keskmist näppu nh, aga bussi taga oli vanamees ja kui buss keeras tänavale ära siis Valeria keskmine näpp jäi täpselt vanamehe vaatevälja ette. Oi kuidas me saime naerda. Ja see vanamehe nägu :D icc... pole kaua nii naernud. :D Aga söögivahetunnis sai ka vähe nalja. Kõigepealt läks lusikas mul plärtsatusega supi sisse. Supp oli mööda lauda laiali :D ja siis kui õunakisselli sõin, siis mingi õunakooreriba selline pikk ots nagu oks, see oli mul nii et pool oli suus ja teine ots väljas :D Siis ma nägin ka ülikoom välja. Ja siis oligi, et peale söögivahetundi ma lihtsalt muigasin omaette vaikselt terve päeva. Aga sai ka kõvemini muiatud. Nii, et teistel oli nagu "mida sa tarvitanud oled ?" Aga igatahes ülejäänud päev möödus kiirelt. Inkas sain isegi luuletuse ilusti vastamise eest 5+ :D
Peale tunde läksima Valeriaga poodi. Ostsime jäätist, kuigi mul kurk haige ja nina kinni. :D Ja siis läksime külalistemaja taha kiikuma. Ja kiikudes mõtlesime, et lähme parem ja istume selle künka otsa, mis meie kõrval on. Ja nii tegimegi. Istusin seal klassiõega. Närisime soolapulki, nautisime vaadet ja istusime niiskel murul. Arutasime tulevikust ja naersime mineviku üle. See oli tõeliselt tore ja isegi puhkuseks saab seda nimetada. Elu oli siis küll nagu muru. Aga kaua sa ikka istud, kui soolapulgad on ka juba otsas. Kell oli ka tiksunud juba kaugele ja siis meiegi tiksusime koolimajja. Õues mängisime veel Linka ja Merkaga 7-t. Ja siis käisime bussi ootama.

Muidugi peab miski ikka meele mõrudaks tegema ja siis kodus istudes hakkasin ma vaatama, et mis smsi see EMT mulle päeval saatis. Seal oli kirjas, et teie ettemaks on alla 10 krooni. Mul oli nagu missasja, sest ma polnud kellelegi helistanud. Hakkasin siis oma telfoni uurima ja avastasin, et mul polnud päeval klahvilukk peale pandud ja seetõttu tegi telefon mulle ise arveid. Näiteks helistas ühele klassivennale ja ühele inimesele oli saatnud koguni 14 tühja sõnumit!! Nagu kogu mu kõneaeg kadus sinna. Seda oli vähemalt mingi 30-50 krooni. Ja see lihtsalt kadus. Enda süü. Kuigi ma ei saa aru, kuidas sai ta ise saata neid... müstika. Igatahes, nüüd ma ei saa enam pikka aega helistada ja messida. X-Feil.

Tegelt on muidu ka nõme reede õhtu siin kodus istuda. Tavaliselt olid noortekad reede õhtuti, aga nüüd lükkusid need ka pühapäeva õhtutele. Tegelt oli tore iga reede peale koolipäeva lõppu koju tulla, süüa ja siis bussiga Tapale sõita. Aga nh eks mõnes mõttes ole see pühapäevane ka parem. Kuigi ikkagist on kõikidel sõpradel noortekad reedeti. Ausalt öeldes mulle reeded meeldivad ja see meeldis ka et noortekad olid siis, kuid egas harjub ka ära nende pühapäevastega. LIhtsalt tuleb nüüd reede või laupäev ära õppida. Need pildid on siin siis niisama. LIhtsalt kontrastiks ja et keegi ei saaks öelda, et ma pole pilte lisanud siia. Korjasin need lihtsalt oma arvutist albumitest. Enda arvates on need kõik julmalt naljakad, aga eks seda otsustab igaüks ise ma arvan.



Aga kena laupäeva siis teile!!!

NB: Ärge siis ennast nii sisse tõmmake nagu käsna-onu siin. Lõbutseda võite, aga ikka piirides. Ikka piirides. ;)

No hetkel on ikka täiega masendav seis. Ma ei saa msni sisss. Olen juba tund aega üritanud, aga nothing. Ja siis veel see ka, et eile kustusid mu uued laulud ipodist ära. No mida jama nagu ? Maitea... suht karm elu. Njah, laen endale küll uut albumit, kuid see võtab ka mingi ilgelt kaua aega. Ja msni pole ma siiani saanud. Ah, sellest suht suva ka. Nkn keegi minuga ei räägi seal eriti. Olen ka kuulnud, et paljudel on nii, et on kinni, aga pärast saab ikka sisse. Ma ei taha endale uut kasutajat teha ja siis lihtsalt ootan nii kaua kuni sisse saab.... Loodame siis, et sellega väga kaua ei lähe.
Aga siis natuke ka teile niisama tegemistest, kuigi ega midagi erilist polegi kirjutada. Iga päev pmst käin koolis. Ainult kolmapäev oli kõigil meie kooli omadel vaba, sest õpetajad olid ise ka mingil pikal koolitusel. Aga muidu jah iga hommik seitsmest ülesse ja rattaga kooli. Mingi kella nelja paiku saan koju tagasi. Rattaga on mõnus koolis käia. Eks ma niikaua naudin seda, kui võimalik. Aga teate mida, kuna meie klass on koolis kõige vanem, siis meie saame olla 5 oktoobril õpetajad. Ja muidugi kõik hakkasid juba varakult ütlema, kes nad tahaksid olla. Mina võtsin endale rõõmsa meelega 1.klassi. Neil vähe õpilasi ka (4 tüdrukut ainult) ja vähe tunde ka. Vanematega ma ei saaks ju nkn hakkama ka. Aga vb ma olen mingi aineõpetaja ka. Eks vaatab seda, kui puuudu jääb millegist, siis eks ikka asendame teisi :D Muide, 5 oktoober on minu nimepäev ka. wink-wink.
Ega rohkem polegi kirjutada. Muudkui õpime ja õpime ja õpime. Ja vabandan, kui ma lihtsalt ei jõua siia koguaeg midagi kribada. Lihtsalt aja puuduses olen... ja haige olen ka. Perekond Ausidel on mingi epideemia. Kõigepealt oli ema see, kes aevastas ja köhis ja tatistas jne. Siis oli isa järgmine. No ja ega mina ka siis saanud terve olla. NIi olemegi kõik siin kolmekesti kodus, köhime ja nuuskame (prügikastid on taskurätikuid täis).
X-feil

Luuletus minu suvest.

Kevad oli just möödumas,
kui ilus suvi saabus.
Siis õnn tuli mu õuele,
ma sain tööd sadamasse.
Pikk seelik seljas ringi käin,
iga välismaalane seal mind on näind.
Paar sõna neile laususin ma
ja saatsin pubisse sööma.
Seal nädalaid viibisin,
siis vanalinna hüppasin.
Ei miskit muutunud minu töös,
seal ringi pidin kõndima ja
rahvast sööma kutsuma.
Kui kell siis tiksus õhtusse,
ma jalutasin Virusse.
Seal ringi vähe seiklesin,
nii mõnegi uue riide sain.
Ma polnud ainult töö-rügaja,
vaid lõbutseda oskasin ka.
Nii mõndagi kontserdit jälgisin ja
vahepeal laagris puhkasin.
Ka jäätise pidu ma nautisin
ja sõpradega tšillisin.
Nii kiirelt see suvi möödus
ja uus kooliaasta saabus.

Ingrid

zuur zuve kokkuvõte

Niisiis. VAheaeg on üldjoontes juba ammu lõppenud, kuid kokkuvõtte kirjutamisega pole aega leidnud. Lõpuks te saate selle, nagu ka kõik teised asjad mida ma olen teile lubanud. Raske on alustada. Ei teagi, mida siis kirjutada ja mida mitte. Üleüldse olen ma kokkuvõtete alustamisega nagu kana metsas.

Kuid alustaks siis sellega, et suvi oli tegelikult küllaltki lühike, kuid erinevaid asju sai tehtud suhteliselt palju. Näiteks jõudsin ma selle suve jooksul ära lugeda 6 raamatut. Need raamatud olid siis (teadmiseks ka teile):
"Nullpunkt" - Margus Karu

"Sefiirist loss" - Ketlin Priilinn

"Lõputu Seiklus" - Annely Veevo

"Laske lapsukesed" - Peter Tremayne

"Valgekihv" - Jack London

"Ebaõnnestunud" - Chris Kala

Kõik olid hästi huvitavad ja tasusid ära seda ajaraiskamist.
Tegelikult oleks võinud neid olla ka rohkem, kuid teised asjad, nagu töö, soovisid ka oma aja ja oma osa sellest suvest. Tööd sai siis tehtud väga mitmesugust. Küll kodus aeda värvides, kui ka Tallinnas ametlikult raha teenides. Ja Tallinna töö oligi siis see, et ma jagasin flaiereid. Esialgu sadamasNorde Centrumi juures ning pärast vanalinnas. Neid töid tehes avastasin ma, et lisaks sellele, et ma andsin inimestele flaieri, pidin ma neist suurema osa juhatama ka kohta kuhu nad tahtsid minna. Muidugi peale minu reklaamitava restorani külastust. Tavaliselt sadamast juhatasin ma neid kesklinna ja vanalinna ja vanalinnas olles juhatasin ma neid erinevate asutuste ja vaatamisväärsuste juurde. Muidugi käis jutt turistidega in english.

Selle suvevaheaja kõige parem muusikaelamus oli 100% HIMi kontsert. Muidugi polnud see ainuke kontsert. Neid oli paar tükki veel ikka. 15 juuli 2010 jääb mu mälestusse igaveseks. Ma ei suuda siiani uskuda, et ma tõesti nägin üht oma lemmikbändi ja Villet samuti. Seda mälestust on raske unustada. Too päev läheb minu elu-ajalukku ka sellega, et kohtusin Laurakesega. Laurast sai selle suve jooksul üks paremaid sõpru, kellega sai ikka jäätist süüa ja niisama lebotada kuskil. Teine inimene, kellest sai mul suve jooksul väga hea kaaslane ja sõbranna oli Helina. Tema aitas mul mitu tundi töö juures kiiremini mööda saata ning ikka temaga sai veedetud neid päevi lihtsalt linna peal chillates. Kuid mitte ainult Laura ja Helina polnud mu uued sõbrad. Neid uusi tutvusi tuli ikka õnneks päris ilusti. Kõige suurema "saagi" sain ma laagrist. Sealt sain ma ohtralt uusi tuttavaid. Ning isegi peale laagrit olen ma mõnega lähemalt tutvunud. Kui jutt juba laagri teemadele läks, siis jätkamegi sealt. Sellel möödunud suvel sai siis käidud ainult ühes laagris, kuid mis oli see-eest ka väga super laager. Ainuke, kuid parim. Oli siis see Oleviste noorte suvelaager ja toimus Nuutsakul. Nuutsaku on väike kohake Lõuna-Eesti kandis. Ajastus oli siis augusti alguses ning sellepärast oli ka terve juuni-juuli selline mõnus praadimine ja ootusärevus.

Kuid liikudes natuke suve alguse poole tagasi, siis ka seal oli üht-teist märkimisväärset. Nagu minu fotosessioon, mille võitsin, muide, kalender 2011 minu piltidega on võimalik veel tellida. Lisainfot saab ingridaus95@gmail.com või telefoninumbril 59055285 või siis msni (YayMeInga@hotmail.com) või mõne muu suhtlusviisi kaudu. Fotosessioon oli siis selline mõnusalt tore ja vabaks laskev protseduur, kus sain ikka heaga poseerida :)

Enne juuli lõppu sai ka uuesti jalg koolimajja tõstetud. Sõbrannal Julial oli siis põhikooli lõpetamine. Mina olin aktusel teadustaja. Nagu ka augusti lõpus, kui toimus kooli-aastapäev. Siis pidin ma jälle koolis olema. Kui nüüd teha arvwstus, siis võin öelda, et sellel koolivaheajal külastasin ma kooli lausa neljal päeval sellest suvest. Umbes sama palju külastasin ma ka kino. Tavaliselt ma käin suht harva kinos, sest vaadake kus ma elan. Aga suvel sai ikka käidud küll. Koos vennaga ja sõbrannadega ja ka mitu korda üksinda.

Tavapärasest rohkem külastasin ma ka mac-e ja hesse. Peaaegu iga päev käisin kusagil sellises kohas. No, okei, nii tihti vist tõesti ei käinud, aga suht tihti ikka. Peale tööd võtsin jäätiskoksi või juustuka. Ja siis mugisin seda.

Kuid kõigi nende suurte heade asjade ja inimeste vahele mahtus ka minu suvevaheaega päris palju masendust. Ma ei eita seda. Jah, umbes poole suvevaheajast ma olin masenduses. Täpseid põhjuseid ma ei hakkaks siin avaldama. Jutt muutuks liiga igavaks ja nõmedaks. Kuid nagu te isegi võisite märgata, siis oli ikka päris korralikult neid mase hõngulisi postitusi. Vähemalt minu, kui nende postituste autori arvates.

Aga igatahes, like always, suvest leidus nii rõõmu,- töö,- kui ka kurbusekillukesi.

Pilte siis parimast laagrist ja lihtsalt üks teine pildikene ka lõpetuseks.

Always yours, Ingrid

Tere :D

MA tean et te tahate minult poste :D aga pole olnud aega ja on ka olnud väikeseid puudusi, mistõttu te pole minust midagi kuulnud. :D aga mul on teie jaoks üks suur suvekokkuvõte. :D Niiet oodake, oodake ja oodake veel natuke :D

kool !!!

Wii, istun Julia juures again ja siis kirjutan vähe. Paar lauset, et teada anda et ma ikka olemas olen. Wii, eile sain siis koju. Olen selle üle õnnelik. Rongiga küll, aga vahet pole. Täna algas kool. Nagu ma olen nüüd 9.klassi õpilane. M... HUvitav ja hirmuäratav. Meie klassis on ka uus poiss. Okei, suht kõik siis. :D olege mõnusad ja armastan teid. Isegi teid, tüdrukud.

Ps. Lac tervitab