51

Chillstepin.. Arvasin, et mul on arvutis hunnik pilte mida siia panna, aga lähemal uurimisel leidsin et nahhh, ainult paar pilti...  siis hakkasin neid lisama ja kirjutama ja leidsin veel mõned. Nüüd ongi päris segamini sahtel siin.

Well, ma vist avastasin, et  mu blogist on vist elu kadunud... vähemalt mulle tundub nii.. Oeh, ma ei tea.. viimasel ajal tundub mulle üldse hästi palju asju. Seda ja toda ja nii ja naa.. 

Ühel päeval enne laagrit oli Helina minu juures hullu panemas ja siis me põletasime mu vannitoas säraküünlaid nii nagu oleks seal säraküünlaorgia olnud. Selleks õhtuks oli mul vannitoavärskendajaks tossuhais. 

Ühel hetkel panin ma ta seina äärde seisma ja hakkasin klõpsutama. Kooslus mu roosast pusast, pildiseinast, capist, starterist, ja veidrast toolist ning poosetavast Helinast meeldis mulle. Meeldib siiani. Ohjah.. ja pildiseinale võiks vabalt pilte juurde panna, kui oleks mida panna... 

Ja päev peale viimast pilti oli juba laager. Ma tegingi laagris vist ainult ühe pildi.. sellesamuse siin all..

Palju papusid. Aga minu papu oli eriti õnnelik, sest sain sealt seest kommi ja kirjakoha kui ükskord hakkasin seda jalga panema. well, well, well naah :)

Ma olen hetkel päris väsinud ja kirjutan siia mingit pudru.. Aga kui ma olen juba alustanud, siis ega ma veel lõpetama ei hakka..

Kui värvid ei tule minu suhu, siis panen ma need ise enda suhu. Ehk siis söön jaanuaris värvilisi kodu marju. 

 Ma vist sümpatiseerin Helinale, sest ta on vabatahtlikult isegi peale kodukat lõppu minu juures kuni ta sisetunne ütleb millal koju minna. Suht chill võimis :D

Mulle meeldib põrand. Põrandal on mugav ja nagu näha, siis ega pildidki kõige jubedamad ei tulnud. 

Mul polnud täna eriti töötluse tuju.. aga punase tuju oli küll. Tore pilt, toredad juuksed, toredad jalad, tore asend. Lihtsalt mina. 

 m.. meie jälle siin...heey!

Ja lamp..

.. ei nagu, see ongi lamp. Laelamp. Tal on ufo nägu...

Ja jõudsime siis nädala lõppu. Käisime reedel uisutamas. Picture-proof on ka. Käna ei käinudki, kuigi naljakas pardi tunne oli vahepeal.. hiljem oli karu tunne ka.. ja igast muud naljakad tunded. Kuid tore oli kruiisida seal jääl vaikselt ja muusikat kuulata. Ilm andis ainult veidi soovida, sest tuisk lükkas ise hoogu.. 

Oh, kooli oli nii raske jälle sisse sulanduda. Raske oli, aga hakkama sain. Päev-päeva, öö-öö kaupa tuleb elada. 

Sellest nädalast veel postiiivseid märksõnu. Näiteks täiesti suvalt nägi Valeria mind. Ohwell, teda polnud kevadest saadik näinud. Väike akward miiting :)

Reede oli hull päev. Kestis kokku 24 tundi. Raske hommikuga, keerulise päevaga, naljaka õhtu ja veidra ööga. Mõnikord on naljakas olla 17, kui teised su ümber on täiskasvanud ja siis nad naeravad ise nende mitmeaasta taguste aegade üle kui nemad olid 16-17. 

 Mulle vaikselt jõuab ka kohale, et ma olen young and free. Wild ma pole, ega üritagi olla. Aga noorus on tore. Ma imestan, et ma seda ütlen, aga nii see on. Või siis vähemalt praegu on olnud. Eks seegi mõjutab nüüd edaspidist. Nt seda et võtan asju kuidagi vabamalt. Jap, olen hetkel oma overthinking zonest väljas. Lihtsalt teen, elan, olen ja ei mõtle. Mõtlen ainult siis kui asi nii lähedal, et võib mu alla ajada. 

Ohjah.. tore on kell 4 selliseid muretuid asju kirjutada. Kuulata muusikat ja chillsteppida. 

Pildid on enamasti näpatud teistelt. Mõned jubedamad on minu tehtud (4) ja ülejäänud on Helinalt. Viimane uisuoma on jääkaru Jeti pilt :) okeiokei, tegelt Marleeni pilt on, kui kedagi kotib :) 

Jep nüüd on autoriõigused märgitud ja ongi lõpp.

Gut.