See on läbi. Pool õppeaastast on läbi ja pool gümnaasiumi 3 aastast on ka nüüd läbi. Imelikult kiirelt on läinud see aeg, kas pole?
Talv sai samuti täna kalendri järgi alguse.
Talv sai samuti täna kalendri järgi alguse.
Well, möödunud nädal on läinud küll lipates. Päris palju ajast veetsin kooli aulas, valmistudes kooli muusikaliks, mis sai eile ka edukalt esitatud. Tundidest saigi seetõttu palju ka üle lastud. Oeh, viimane nädal ju ikkagist.
Täna oleks pidanud olema ka maailmalõpp, millest nii palju räägiti, aga ha-di-ha-ha, ei tulnudki seda, nagu arvata oli :D Lihtsalt ülitore moment oli see, kui keset aktust hakati sosistama, et kohe on kell 13:11. Ja sel hetkel avas just keegi aula ukse ning kõik pead pöördusid vaatama ukse poole. Pettumus misssugune, ei tulnudki sealt maailmalõpp, hoopis õpetaja :)
Oma esimese jõulukingi sain ka kätte. Kuna klassiloosis sai Marleen minu nime, siis ta küsis otse, et mida ma soovin. Well, kokaraamatut. Ja ma saingi. Ühe suure koogiraamatu. Oh, kuidas tahaks sealt juba kõike proovima hakata. Tänud sulle veelkord, ma olen õnnelik :)
Niisiiis.. vaheaeg. Järjekordselt pean tõdema, et ma pole seda väga suure innuga oodanud. Pigem olen mõelnud, et oh, saab kauem magada. Aga mis sellest kauem magamisest kasu on, kui päev läheb kiirelt looja ning niikuinii ei jõua mitte midagi tehtud. Ja kui keegi tunneb veel huvi, mis mu plaanis on, siis plaane pole. Arvatavasti liigun maale, sest seal pole ma käinud juba vägavägaväga kaua. Loen seal oma uurimustöö kirjandust ja ühte hea sisuga raamatut, millest tükikese avaldasin ka eelmises postituses. Ning teine nädal, 4-6 jaanuar olen Olli talvelaagris. 7ndal juba kool, nii et ega väga mingit tegevust siia ei mahugi.
Sellel sügisel on elu mind palju õpetanud. Näidanud halbu ja häid asju. Olen sattunud olukordadesse, millest poleks osanud mõeldagi. Olen tundnud pettumust, ümber sõrme keeramist ning iseendale piiride ületamist. Inimloomuse erinevaid tahke olen näinud/tundnud. Ja saanud teada, et osadel meist on saladused. Ma tean, et ma pole enam naiivne, kui seda olin varem ning üritan mõelda nüüdsest rohkem mõistusega ja kaalutletavamalt. Igatahes, imelikud asjad sünnivad.
Maeitea..
lähen joulunoortekale.
Täna oleks pidanud olema ka maailmalõpp, millest nii palju räägiti, aga ha-di-ha-ha, ei tulnudki seda, nagu arvata oli :D Lihtsalt ülitore moment oli see, kui keset aktust hakati sosistama, et kohe on kell 13:11. Ja sel hetkel avas just keegi aula ukse ning kõik pead pöördusid vaatama ukse poole. Pettumus misssugune, ei tulnudki sealt maailmalõpp, hoopis õpetaja :)
Oma esimese jõulukingi sain ka kätte. Kuna klassiloosis sai Marleen minu nime, siis ta küsis otse, et mida ma soovin. Well, kokaraamatut. Ja ma saingi. Ühe suure koogiraamatu. Oh, kuidas tahaks sealt juba kõike proovima hakata. Tänud sulle veelkord, ma olen õnnelik :)
Niisiiis.. vaheaeg. Järjekordselt pean tõdema, et ma pole seda väga suure innuga oodanud. Pigem olen mõelnud, et oh, saab kauem magada. Aga mis sellest kauem magamisest kasu on, kui päev läheb kiirelt looja ning niikuinii ei jõua mitte midagi tehtud. Ja kui keegi tunneb veel huvi, mis mu plaanis on, siis plaane pole. Arvatavasti liigun maale, sest seal pole ma käinud juba vägavägaväga kaua. Loen seal oma uurimustöö kirjandust ja ühte hea sisuga raamatut, millest tükikese avaldasin ka eelmises postituses. Ning teine nädal, 4-6 jaanuar olen Olli talvelaagris. 7ndal juba kool, nii et ega väga mingit tegevust siia ei mahugi.
Sellel sügisel on elu mind palju õpetanud. Näidanud halbu ja häid asju. Olen sattunud olukordadesse, millest poleks osanud mõeldagi. Olen tundnud pettumust, ümber sõrme keeramist ning iseendale piiride ületamist. Inimloomuse erinevaid tahke olen näinud/tundnud. Ja saanud teada, et osadel meist on saladused. Ma tean, et ma pole enam naiivne, kui seda olin varem ning üritan mõelda nüüdsest rohkem mõistusega ja kaalutletavamalt. Igatahes, imelikud asjad sünnivad.
Maeitea..
lähen joulunoortekale.
No comments:
Post a Comment