87

Tere.. naljakas on alustada, sest alati loeb algus. Kui algus on põnev, sunnib see ka edasi lugema. Kas pole mitte nii? Varsti saab sellel blogil 3 aastat täis.. wow. Imelik on tegelikult ju mõelda, et mu 3 aasta tegevused on inimestele nähtaval.

Viimastel kuudel on mu postituste numbrid väiksemaks jäänud. Põhjustest siis. Esiteks on prioriteediks saanud kooliasjad ning arvuti "puhkus" jääb päeva lõppu. Teine ning olulisem põhjus on see, et mulle ei meeldi enam rääkida... tundub väga lollakalt, i know. Inimesed mu ümber räägivad kogu aeg. Ja räägivad kõike. Nagu absoluutselt kõike. Ja mul on sellest siiber. Ma sooviks mõneks ajaks, või siis üheks päevaks klamberdada kinni kõikide inimeste suud. Nii, et mitte ühtegi juttu ei tuleks kusagilt. Alles jääksid ainult helid. Ma ei oska aimata, kas põhjus on selles, et ma elan üksi ning vahemikus after school-next morning, räägin ma väga vähe. Või siis on põhjus selles, et mul pole lobisejat, kellega lobiseda. Ei, ma ei kõla üldse masekalt. Ma lihtsalt nendin fakti, et vanad bestikate ajad on möödunud ning inimesi kellega rääkida kõige mõttetumatest teemadest, on lihtsalt välja surnud. 

Ja millega ma siis tegelen lisaks koolile? 

Ühel nädalavahetusel oli meil grupijuhtide väljasõit. Minu jaoks oli see siis esimene kord. Põhimõtteliselt oli asi nii, et Olli kodugrupi juhid/abijuhid said kokku Olli ees ühel kaunil laupäeva hommikul. Seejärel sõideti autodega kesk-Eesti poole, kus tegime tööd ja õhtul peatusime turismitalus. Sealjuures harisime end loengutega, tore olemisega ning heade söökidega. Järgmise päeva hommikul jõudsime linna tagasi. 

Eelmine reede käis Johanna külas. See oli coolio. Meil oli üks mõnus tüdrukute õhtu, mille käigus tegime kell 2 öösel endale hommikusööki. Vot see on mahe mälestus. 

Teeviidal eelmisel nädalal sai ka läbi lipatud. See mulle ikkagist meeldis (kuigi ma käisin üksinda), sest kõik see mille kohta ma rohkem teada tahtsin, seda ma ka sain. 

Ja siis on palju kooliasju. Õpilasfirma tegevus ning uurimustöö teoreetiline osa. Lisaks veel KT-d, kohustuslik kirjandus ning igapäevased tööd. Ilmselgelt töötab mu aju 17 tundi ööpäevas 5-l päeval nädalas. 

Joulupukki aeg on ka käes. Esmaspäeval lasin endale jõuluehteid maalt saata ning enda eelmise aasta varud otsisin ka välja. Korter on nüüd punasema ilmega ning veits karda ripub siin-seal. See oli üks suuremaid asju, mis mind viimasel ajal rõõmustanud on. Selle aasta jõulud on üldse erinevamad kui varasemalt. Korralik lumi on praeguseks maas, ehted igal pool ning sisetunne on ka üpriski hää. Väike ootus on isegi sees, sest ma tunnen et jõuludel saan ma puhata. Hetkel on selline work-work aeg ja siis jõulud oleksin maal diivanil lebos filme vaatamas. Jep, seda vaheaega ma ootan.
 Ilma üle pole ma vist peale seda sombuaega üldse virisenud. Valge maa, viltu lendavad lumehelbed ja isegi tuisk. Kõik on kuidagi väga meeltmööda. Ükskõik kui unine ma poleks, ma ikka naudin seda valget ümbrust mis mind hommikuti ümbritseb.  Hetkel istun elutoas, selg vastu radiaatorit. Padjad on minu lähedal ning kommid samuti. Valgust annab aknal põlev jõuluingel. Lihtsalt chillllax friday night.

Igatahes, elu vajab elamist.