Saturday, July 24, 2010

tore, muud polegi öelda.

Olen järjekordselt jõudnud sellisesse staadiumisse, kus tunnen vajadust kirjutada iga päev midagi enda blogisse. Eitea, kas blogisse kirjutamine võib ka muutuda haiguseks ? Aga ma proovin täna teha vaikselt. Nkn on mul järjekordne depressioonihoog.

Aga täna öösel siis kenasti müristas ja sadas vihma ja lõi välku. Magada ma eriti ei saanud. Uni oli katkendlik ja õudust tekitav. Unenägu oli liiga segane, et sellest aru saada. Ja veel kahtlasem on see, et ma näen nüüd iga öösel unes ühte inimest. Ma pole teda päriselus näinud, kuid pildipealt ja mul on temast oma ettekujutus. Nüüd ma näen teda peaaegu iga öösel unes ning ta on igal ööl erinev. Kuid ma tean alati, et see on tema. Aga unenägudest ma teile rohkem ei räägi. Hommikupoole läks juba uni paremini, kuid siis helises telefon. Fain. Annu helistas. Alustas ta muidugi oma juttu väga mesimagusalt. Nimelt : "Kallis sõbranna Ingrid, millal sa Jänedale jõuad? " Või kuidagi niimoodi. MUidugi olin ma ma alles voodis ning proovisin oma und meenutada. Olin omas parajas unelmas. Aga õnneks ma võtsin end käsile ja veeretasin voodist välja. Toidu lõhnad olid juba tunda. No ja siis ma sõin iii(loogish) ja tegin veel ühte-teist ning suundusingi Jänedapoole. Vilule ilmale vaatamata panin ma selga seeliku. Nice. Ja mida ma siis seal jänedelTalupäeval ikka tegin. Annan kiire ülevaate. Kõigepealt me jälitasime tv3 kaamerameest. Aga me ei saanud ikka telkusse. (solvukas) Ja niisama käisime ringi. Raha kulutasin ma muidugi Linka ja Annu oma. SUur aitöh teile selle eest. Ja pmst teised asjad saime tasuta. Nii saimegi tasuta palli, pastaka, tikud, pooliku küpisepaki, õhupalle. Laada värk ju. Poole hinnaga saime halvaad. Vedas! Pärastpoole kohtasin ühte vana tuttavat. Temaga ka niisama rääkisime ja staffi. NUjaa, muidugi mul jäi tunne, et Annu vist solvus... PALUN, ANNU, ANNA ANDEKS, KUI SA SOLVUSID MINU PEALE, SEST MA NÄGIN OMA VANA TUTTAVAT!!! Loodan, et annad andeks. Juhul, kui sa üldse olid solvunud. Ajaaa... mis veel. Suht lõbus oli. Palli tahtsid minult kõik maha äritseda. Klassivend ütles, et kui ma seda talle ei anna, siis ta näitab kõigile mu "rämedaid himi pilte, mis delfis üleval on" Fain. Las näitab, kui tahab. Minul täiega savi ju noh. Enam ei koti miski. Pealegi, tore ongi, kui näitab kõigile mu pilte. Saan kuulsust. :)
M. Kõige toredam oli see, et ma leidsin oma kotist veepüssi ja siis Kiku lasi sellega kõiki meessoost inimesi, kes vastu tulid. Auts. Mõni sai silma, mõni näkku, ja siis ka niisama pükste pihta oli ka tore lasta. MUl oli muidugi mingi vett täis Coca pudel, et püssi ikka täita saaks koguaeg. See oli mu väike ülevaade Jäneda Talupäevadest.

Ma arvan, et ega mul muud polegi kirjutada. Elan vaikselt. Olen oma mullis. Oma unelmates ning ei kaota iial usku. Pealegi, olen see, kelles on lõpmatu kurbus ja surematu lootus. See on minu tunnuslause.

1 comment:

Ingrid said...

Mhm. Siis jäi tunne nagu oleks khmm mööda lasknud või nii :D paljud ei tundnudki, kui me neid lasime. Aga nh see piltide värk suht ei kõiguta, sest nkn ta ütles seda slp et pall saada. :D