Siit tuleb üks naljakas jutt, mis on tõesti sündinud lugu.
Aastakümneid tagasi oli Järvakandi haigla peaarstiks inimene, kelle emakeel ei olnud eesti keel. Ta oli väga abivalmis naisterahvas. Kui inimene läks sisemise häda korral haiglasse abi otsima, oli üks esimesi küsimusi: "Kas kõht kinni-lahti käib ?"
Juhtus sedaviisi, et pärast kõrgkooli lõpetamist suunati Järvakandi haiglasse tohtriks nooruke naisinimene, kelle perekonnanimeks Orr. Sellise nime õige hääldamisega ei tohiks teisest rahvusest inimesi olla erilisi raskusi. Ent peaarst hakkas teda kutsuma natuke omapäraselt - Huor, mis kõlas rohkem nagu hoor.
Kord sattus haigla tõvevoodisse meesterahvas, perekonnanimega Tüür. Patsient Tüür tolgendas parajasti koridoris, kui peaarst juhtus temast mööduma. Ühtlasi andis ta käigult korralduse: "Kuulge, seltsimees Tjura, minge palatisse, heitke pikali, Huor kohe tuleb."
Sõnade hääldamisel pole tähtsust. Tähtis oli ja on, et tõbine saaks haiglas vajalikku ravi.
No comments:
Post a Comment