Napakas. Ja irvitav.

Jeap. Ma olen terve elu teadnud, et ma pole ikka päris normal. :D Täna istusin bussis, kõige taga. Seal kõrgel nurgas ja vaatasin alla. Alla, ehk siis autojuhte, Ja ma irvitasin neile näkku. Mhm.. lihtsalt vaatasin neile bussi aknast läbi otsa ja irvitasin. Tuli lihtsalt tuju. Hull olen. Millegipärast käib mul kõik tujude järgi. Isegi poes käin siis kui tuleb tuju. Ja riided. Muidugi, isegi need valin ma tujude järgi. Aga tegelt see on praegu suht random jutt. Täna (teisipäev) suht masendav päev. Hommikul magasin pool tundi sisse. Jeah. Olin sunnitud minema tööle hilisema bussiga. Ning et bussi pealt tööle jõuda, pidin ma lausa jooksma. Tööl sain ma flaiereid jagada ainult mingi paar tundi. Ning siis olid need karbist otsas. Läksin tööandja juurde ja küsisin juurde, kuid üllatus-üllatus. Tuli välja, et flaiereid polegi enam. Ja nende tellimisega läheb mingi nädal aega. Fain. Järgmised paar tundi veetsin ka laudu koristades. See oli suht tore. Pudelid lendasid maha. Panin need valesse kohtadesse, sest neil on seal mingi sortterimissüsteem. Ja nii edasi. Palavus ka paitas mind. Ja siis tuli minu tööandja ja ütles, et tänaseks aitab küll, sest ma ei saa ju teiste tööd ka ära võtta. Ja nii saingi kella 15.00 ajal juba minema. Ja mitte ainult täna. Vaid peale sella sain ka puhkust. Nii kaua, kuni flaierid tulevad. Ehk siis nädal aega puhkust. Muidugi lendan ma homme rongiga koju ja söön seal maasikaid ning teen vahelduseks muud tööd. Kuigi pean tunnistama, et ma olen juba selle toreda üksiku linnaeluga harjunud. Mitte linnamüraga, vaid sellega, et ma saan rahulikult igal õhtul üksi olla ja teha mida tahan. Söön mida tahan. Vaatan telekast mida tahan. Istun arvutis nii kaua kui tahan. Ja söön nii palju jääkuubikuid kui ma tahan. Kodus on muidugi see hea, et seal ma saan magada nii palju kui ma tahan. Ja süüa maasikaid ja maasikamoosi ning õige pea ongi minu tervislik elustiil unustatud.

Mnjaaa... Mida huvitavat veel rääkida teile.. Käisin täna peale tööd siis kõigepealt kõrvalpoes Seppäläs shoppamas. Leidsin paar ägedat asja. Näiteks kollane peavõru, millel oli peal suur kollane lilleõis. Sellega käisin ringi terve ülejäänud päeva. A ja siis käisin lõpuks kinos ka "Päikesevarjutuse" ära vaatamas.

Suht kõik minu tänasest toredast päevast. Meeleheitel nagu ma ikka olen. Igal pool on mingi love, love, love. See ajab küll juba hulluks.

Ingrid