Selline oli aasta 2011

jaan-veebr-märts

Aasta algues.. oli palju lund. See jääb kindlasti pikaks ajaks meelde. See ülemine, paremal, kus on Valeria, see on pilt õhtust, kui me tegime koolis playboxi.. kaks karglevat "Pilvede embuses". 

Märts oli vist kõige meeldejäävam neist.. sain 16. Meil ja Angelical oli sünnapidu koos. See oli megavinge. Saunatasime ja vannitasime. 

Päev enne seda oli megachill Rakvere tripp Valeria ja Angelicaga. Seal sai hullult palju naerda. Funfun. Sama päeva õhtul sain ma ka sünnaks kaks 30STM piletit. Ühe neist ärisin ma Annule maha.. :D Oeh... ma olin megaüliüli õnnelik, kui ma sain need piletid. 

M.. ja veebruarist.. või märtsist.. hakkasime Annuga Oleviste noortekatel käima. Sealt said alguse ka iga reedesed Tallinna sõidud ja viimase rongiga tagasi trippimised. 

Ja veelkord, lumi, mida oli niii kuhjaga terve talve. 

aprill-mai-juun

 Kevad.. megachill, rohi tuli küll hilja, aga lõpuks tuli.

 Nii palju asju sai tehtud, paljudes kohtades käidud. Tallinna tripid, mida meil oli Annuga palju, olid alati lahedad ja pidevalt tõid naeru püksi. 

PP 2011 Pärnus näiteks oli nagu üks suur suutäis šokolaadi =)

Jäneda põhikoolis hakkas mul vaikselt aeg ümber saama ja siis oli hull pinge nende katsetega ja eksamitega. Vahepeal oli lõpureis Rootsi, mis oli omamoodi lahe tripp, toredate mälestustega :D

Ja juuni alguses, oli lõpp. Tamdaramdamdam.. kurb ja samamoodi rõõmus kooli lõpetamine. Paar päeva peale selle oli ka suve suurkontsert. 30 Seconds to mars kontsert!!! Helina ja Angelicaga sai käidud seal, kuigi nauditud sai üksinda, sest meeletu rahvamass lõi meid segamini. Aga kontsert oli sellegipoolest meeldejääv. Lõpetas kevade ja andis suvevaheajale alguspaugu.

juul-aug-sept

 Suvi-suvi-suvevaheaeg... Kaks laagrit. Tapa noortega, mis oli selline inside värk.. põllu peal telkimisega ja mõnusate lõkkeõhtutega ja meeleolukate püssilaskmistega, aga vaimult täiega suure sisuga. Ja teine oli suur Oleviste suvelaager. Mõlemast laagrist on head mälestused meeles. TEUK-i laagrist näiteks see, et mulle hakkas püssidega laskmine meeldima..  Laagrid muudavad alati suve huvitavamaks. 

Ja veel muudab suve huvitavamaks puhkus. Minu puhkusereis oli Pärnusse. See nädalake Angelica vanaema juures oli nii fun. Nojah.. ära peaks mainima Annu juuste punaseks värvimise; toredad pildistamised küla peal; bussipeatuse ja sõidutee sodimise (oi kuidas me saime pahanda sellise asja pärast); kohalikkude külalastega mängimise; autos ööbimise ja Pärnu ranna päevitamise ja suplemise ajad. Heh.. Vaidot nägime ka seal ju :D Lisaks veel shopingud; vennad Maasikad ja igast lahedaid vinks-vonkse veel. Vot see oli alles puhkus, mida mäletame elu lõpuni. Ja peale seda ka. Da best. 

Septembris oli kõige suurem muutus see, et ma kolisin Tallinna. Alustasin oma elu perest 80 km eemal. 

Uus klass, uus kool, uued tuttavad. 

okt-nov-dets

Ja nüüd.. kõige värskemad mälestused.

Palju olen hakanud süüa tegema. Rohkem kui maal olles, sest maal ma ei teinud ju pmst kunagi süüa. 

Palju olen hakanud väljas käima. Kodugrupis, Alfa tegin läbi.. reedeti noortekatel.. ja vahest kolan niisama ka ringi linna peal. 

Väga palju olen hakanud Helinaga koos aega veetma. See on väga guud, sest siis ei teki mul selllist loneri tunnet, nagu mõnikord oli. 

Sellel sügisel suutsin ma seljatada ka oma blondi juuksevärvi ja olen nüüd üle aastate jälle pruun. :)

Eh.. mis veel.. lund ootame. Vähemalt enamus meist ootab seda, sest siiani on olnud tumedad jõulud ja tume sügis.

Aga täna juba tuli päris kenasti seda lumekest. Eks näis, kas tuleb juurde või  kaob see uuesti ära. 

Nuuvott.. Sedaviisi siis see 2011 aasta lõppebki. Uueks aastaks ma endale mingeid lubadusi ei anna.. kui.. siis ma luban ainult seda, et 2012 aasta jooksul ma lähen vähemalt korra Angelicaga pitsat sööma. Muud ma ei luba. Eks näis, mis Jumal ise meie eludes korda saadab :)

Uue aastani!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!11

I. 

WeHeart´i laks

Ma tahaksin olla üksinda. Olla oma korteris. Vabalt. Joosta laias maailmas. Jalutada särisevate kollaste tänavalgustuspostide all. Soovin tunda lund oma põske puudutamas. Leida tee kus on minu kodu.  Tunda kõikevõitmatut armastust. Olla üksinda oma 3 toalises lukustatud ustega maailmas.

tulevikust

Eile, või oli see üleeile... (või isegi üleüleeile) oli Helinal oma aastavahetusega probleeme. No, olgu. Nüüd on mul ka. Hakkasin ka koheselt paanitsema, et "what I´m gonna dooo!!!???!?" Aga psfhh... -.-

Tundub, et lõpp-kokkuvõtteks istun ma ka 48 tunni pärast arvutis, vaatan mõned "lõbusad" aastavahetuse programmid telkust ära, kell 000000000000000 piilun Jäneda poolt tulevaid rakette ja siis magama.  

Eelmine aasta sai niigi pidulikult seda aastavahetust tähistatud. See aasta siis teeme veidi tagasihoidlikumalt. Tegelikkuses vahetub ju ainult number.. ega üleöö enam midagi muutu. Ning need uueaasta lubadused on ka nii suusõnalised, et mis neist enam ikka jagada..

Ingrid, kes on oma vaheajaga täielikult purki pannud ja kaotanud lootuse kõige suhtes. 

Mõtte jõul

Oled kunagi mõelnud endale peavalu, kõhuvalu? Või ehk oled kunagi endale isegi palaviku välja mõelnud?
Lihtsalt selleks, et päevakene kodus olla või tundidest pääseda. Ma olen... ja ma arvan, et ma pole ainus :D
Õpetaja rääkis meile ühes psühholoogia tunnis, et mõtete abil on kõik võimalik. Kasvõi valule piire panna. Me korrutame ühte ja sama asja endale pidevalt, mõtleme sellele, kujutame ette, et see nii on ja paneme end juba harjuma, et asjad ongi nii. Ja kui me oleme suutelised endale peas haigusloo valmis kirjutama, siis oleksime me ka ju võimelised haigustest kergemaid asju välja mõtlema. Me võiksime mõelda ennast armastama inimesi, keda me muidu ei armastaks. Me oleksime võimelised ennast isegi .. vihkama panna, kui me seda siiralt sooviksime. Loodetavasti seda ei soovi keegi.

Lisaks vaimsetele asjadele on võimalus ka karbist välja vaadata. Lasta lendu oma iidsed mõtteviisid, koguda jõud kokku, mõelda suurelt, tegutseda kõike käiku lastes ja proovida täita oma unistusi. Ja mitte ainult unistusi. Püüda kätte saade asju, mis muidu tunduvad võimatud.

Miks peavad ainult osad inimesed olema nii loomingulised ja vabad ning seejuures teised kaasmaalased ainult nende teenrid. Miks ei võiks kõik inimesed vaadata oma kastikestest välja, püüda asju mis on mõistusevastused. Miks me peame leppima selle vähesega mis antakse meile kätte. Kas tõesti ei suuda me ise lahti murda neid uksi ja lukke, mis meie teele tulevad. Ja kui neid isegi ei tule, kas siis tõesti pole meil niipalju uudishimu, et neid ise otsida ja lahti muukida. Räägin praegu piltlikus variandis. Ma ei soovita kellelgi minna uksi lahti murdma. Ma tahan lihtsalt, et ma ei istuks omadel kohtadel. Ma tahan, et me kõik mõtleksime oma kastidest välja, teeksime asju teisiti, omamoodi, üleloomulikult, rabaksime oma loomingulisusega teisi inimesi.  Mõtleksime asjadest mis on ebanormaalsed. Teeksime kõike ebanormaalset nende jaoks. Jätaksime kõrvale tunded, traditsioonid. Mõtleksime nii kaua ja nii piisavalt, kuni saab küllalt ja meie mõtted muutuvad meie jaoks reaalsuseks. Siis oleks meil ka reaalsem neid täita.
Ükskõik mis teised meist mõtlevad, mõtleme meie kastidest välja ja liigutame oma mõtete jõul seda argielu.

Ingrid.

Empsi kootud kindad

Ema tahtis siis veidi oma kootud käpikuid reklaamida.
Need 3 paari on siis viimased, mis ta teinud on. Kokku on ta neid kudunud noh.. umbes 20 paari, või rohkem kuskil kolme aasta jooksul.. a ja sokke on ta kudunud mingi hunniku.  Juba praegu valmistab ta uusi kindaid.  Ja need kõik on ta ära kinkinud, muide ... ja muidemuide, kõik ta kootud paarid on erinevad olnud. Täielik vanaema noh..

Joulunoortekas

Hei-hei, võtan selle jõu kokku ja kirjutan veidi asjalikku teksti ka siiapoole. 

Eile oli tore päev. Viimane jõulupidu ja viimased kingidki sain kätte. 

Kuna oli teine jõulupüha ja bussid ei sõitnud siis Tapale saamiseks pidin rongiga sõitma. Õues oli torm. Patrick oli see vist..

Johanna tuli vastu ja koos läksime kohe majja asju valmis panema. Noortekas oli ise ka veidi teistsugune. Rahvast oli veidi rohkem. Süüa oli palju. Külvi tehtud pitsa ja Sassi tehtud tort. Ja palju puuviljasnäkse. 

Mängisime ka palju. Twisterit üle pikkade aastate ja Jengat, kus minu liigutus sai saatuslikuks ja torn kukkus alla.. Ning Salomoni, mis on piiblitundmise mälumäng. Seda eestis ei eksisteeri ja meilgi oli seetõttu soome keelne variant kaasas. Väga chill mäng, kui ainult rohkem teadmisi oleks. Kohati tundsin ma end tõesti nagu mingi tumba-jumba. Anna tegi väikese jutluse osa meile, sai mõtelda.. arutleda. 

Ja kingitused.. jajaa.. Jõulupidu pole ilma kingitusteta. Minul tegelikult üsnagi vedas ja ma sain isegi lausa 3 kinki. :D Jõuludeks Johannalt geisha komme ja ühe nunnu aardekirstu. Maarjalt ühe üliülihästi kohvi lõhnalise lõhnaküünla ja loosi kaudu Kristilt 12 kõrvarõngast ja palju komme. Ma ülimalt rahul oma kinkidega. Kõik tulid nii südamest ja ma täiega tänan kõiki, kes mulle kingi tegid.

Seltskond oli ka täiega vinge. Kõik inimesed olid lihtsalt nii armsad ja abivalmid ja see õhtu eile seal oli täiega tore. 

Ja see ülimalt tore sündmus ongi olnud praegu üks lahedamaid asju vaheajal. Täna magasin jälle 12.40-ni (nagu iga päev, hommik, lõuna) ja siis lasin lebo.. olin arvutis, vaatasin telekat.. suht igav on olnud. Igavus ajas veidi ogaraks ka. Tegime empsiga nalja, et nüüd kui sain kõrvarõngaid juurde, teeks auke ka juurde. Ja nüüd õhtul saigi spontaalselt sukanõel võetud, see kuumaks aetud ja läbi kõrva aetud. Ema vahepeal veidi lõi kõhklema ja jäi seisma, aga siis ma ütlesin et ei ole valus ning lasku edasi. Siis käiski paar valusähvatust ja nõel oligi kõrvast läbi. Veidi surkis seda seal sees, siis võttis välja, puhastas veel korra ja toppisime kõrvarõnga läbi. :D Pilt lõi veidi kõikuma ja tumedamaks, kõrvus kumises ka kõik. Vahetasime emaga veel muigel pilke, võtsin paar lonksu juua ja tulin arvutisse :D Ütles, et teise võibolla teeb kunagi hiljem.. no minugipoolest oleks võinud kohe ka teha, aga ema ei hakanud riskima. 

Isa ütles, et oleme sadistid, kuigi ema tegi kunagi talle täpselt samamoodi kõrvaaugu. Ainult, et vist veidi valesse kohta, sest see valutas ja lõpuks lasi paps selle kinni kasvada. :D

Hehe.. vaheaeg möödub lõbusalt, huh? 

Umm.. yeah... that´s akward..