maasu-mummusid korjamas

Olin täna lahe ja käisin täna õhtul emaga metsas maasikal. Nomnom.. nii head maasikad.. Igatahes jäin ka telefoniga metsa klõpsima ja leidsin nii mõnegi huvitava objekti...

Voah. Nii palju maasusid saimegi. Oleks rohkem totsikuid võtnud, oleks rohkem saanud.

... aga ...

... ikkagist ...

Lähen mina homme puhkama !!!

See ya !!!

Saatus on tee, mille oled silutanud oma mõtete, sõnade ja tegudega

Sõuu, siit tuleb järg mu päevale..

... kui olin church-ist tagasi jõudnud, sõin kodus veits. Seda hästi head salatit, mis mu emps oskab teha.. viimati saingi seda oma sünnal.. Siis arvutisse. Lugesin blogisid.. ja.. Ai, millise paugu ma sealt sain.. Igatahes, sellise paugu, mis pani mind tegema otsust, et nüüd lähi ajal ma enam poistega tegemist ei tee. No muidugi, kui nüüd just peaks tulema keegi selline, kes on kohe selline ilus ja tore ja kristlane ja näha on, et ma huvitan teda, siis muidugi seda ma ei lükka eemale.. Aga need teised jep. Liiga palju pahandust ja kõik lõppevad ühte moodi. Loodan ja siis tuleb ikka välja, et neil on keegi. Trolololo. Nii, et hoopis parem on mitte alustada kellegisse armumist ja hoida distantsi, vähemalt nii kaua, kui suudab. Ise ma muidugi ei tea, kui kaua ma suudan...

Siis.. kui olin sokišokis, siis helistati mulle ja öeldi, et noorteka ujumine on Nikerjärvel ja tulevad ja võtavad mu peale. Olin veel veidi netiavarustes ja siis helistas Johanna, kes teatas, et juba 5.min pärast on nad kohal. Istusin veel netis.. olin trans-seisundis, kuni avastasin, et Wuoo, peab tee äärde jooksma. Otsisin veel oma bikinjad, aga mida pole, seda pole. Panin nad sügisel vist kuhugi kapi põhja ära ja ei leidnudki nüüd neid enam.. Vahetasin kiiruga ka särgi ära ja jooksin tee äärde. Nikat nägin ka :D ta luges oma trepi peal raamatut. :D

Ootasin, ja siis tuli Risto autu, mis sõitis mööda.. ning Aleksi autu, mis peatus ja võttis mind peale. SÕitsime Nikekale, aga seal oli liiga palju rahvast.. ka mõni Jäneda oma.. ja siis autosse tagasi ja sõit Tõrvaauku, Valgehobusemäe juurde. Seal oli rahvast vähem.

Suht mõnus oli. Mina päevitasin. Mõtlesin Annule helistada, aga woala. Juba heliseski telefon Annu nuumeroga :D Rääkisime. Sain naeru, rõõmu. Ja hea pakkumise, millest kindlasti kinni haaran ;)

Veidi olime siis veel seal. Rääkisin ka Maarjaga ja mõistsin teda veidi paremini nüüd.

Ning siis õnnelikult Aleksiga koju.

Oli päev, mis sisaldas endas nii rõõmu, pisaraid, muret, lootusetust, uusi mõtteid ja palju muid.

Kõige rohkem sain ehk uut mõtteainet.

It´s our time to run

Tere. Kirjutaksin veidi tänasest koosolekust, mis kirikus oli. Oma mureteemad jätan teise postitusse..

Algas kõik hommikuga. Ja see oli niii raske. Kõhulihased valutasid, ja pea tuikas. Palav oli ka. Ärkasin kell 10, aga voodist välja sain alles 11.09. Niisugune nõrkus oli peal ja väsimus, et ... õõh.

Igatahes, selles raskes olekus jõudsin ka Tapale. Käisin kirikus ka. Häästi hea jutt oli täna. Või noh, üldse oli hea. Alguses ülistuse ajal hoidsin ma Estrit.. Ta on nii nunnu. Ja mul polnud temaga üldse probleemi. Ta lihtsalt ilusti vaikselt istus mul süles.. Ta on ikka nii nunnu lapsukene.. Siis oli meil armulaud, sest täna on ju kuu esimene pühapäev. Ja siis jutlus. Täna oli külas üks onukene Ameerikast. Ja tal oli nii hea sõnum. Rääkis usust ja kuidas sellega olla. Tõi ka kaks hästi head näidet. Esimest on ehk veidi raskem mõista, sest see räägib viinapuust (viinamarjadest). Ehk siis, et meie oleme nagu need viinamarjapuu oksad, kes kannavad vilja. Aga, et me oleksime hästi vilja kandvad oksad, peame me koguaeg saama neid toitaineid ja vett oma tüvest ja mullast. Aga meie kui, vilja kandavate kristlastena saame omad toitained (rõõmu ja tugevuse) Jumalast. Ja Jumal ongi meie jaoks nagu see tüvi. Väga geniaalne seletus, mida meile muidugi seletati pikalt ja laialt lahti. Aga mille peale ma ise pole kunagi tulnud. Ning sama näite juurde veel. Kui viinamarjad on kogu aeg oma okste küljes ja keegi ei tule neid sealt korjama, siis nad lihtsalt kõdunevadki sinna oksa külge ja lähevad hapuks. Aga et nii ei juhtuks, peab keegi tulema ja maitsema neid, või siis lihtsalt ära korjama. Nii, ülekantud tähenduses oleks see nii, et me ei tohi olla lihtsalt oma-ette kristlased, vaid levitama oma usku ka teistele ja laskma ka neil maitsta seda usuelu. See ei tähenda muidugi seda, et me peaksime hakkama peale käima. Ei. Me lihtsalt peame olema igal pool meie ise. Nii koolis kui ka kirikus sama. Ja kui me nii olemegi, siis teised näevadki meis seda rõõmu ja tahavad ise ka seda sama, mis on meil.

Teine näide on see, et usuelu on nagu teatejooks. Esimese etapi jooksis Jeesus, kes tegi oma töö ära ja nüüd andis teatepulga, (mille kohta ameeriklane ütles holy ghost) meile, ja meie peame nüüd edasi viima seda, ja andma selle püha vaimu teatepulga edasi neile, kes pole kristlased, et ka nemad saaksid päästetud ja hakkaksid ise usku levitama.

Vot. Ja mulle väga jäi see sõnum südamesse. Eriti see lause ameeriklase suust "It´s our time to run!"

Kindlasti mõtlen nüüd ka ise rohkem nende teemade peale ja proovin end parandada teatud kohtades ;)

töökad päevad

Heya!

Eile ei jõudnud ma kirjutada, sest ma olin nii väss ja pea ka valutas veidi. Oli pikk ja raske päev. Just nagu täna. Täna oli ainult see väsimus füüsiliselt suurem.

Kuid eilne ja tänane erinesid täiesti üksteisest.

Eile käisin Tapal. Sain Johannaga kokku. Käisime poes, ostsime jäätist ja siis tema juurde. Esimest korda olin tal külas. Ja peaks mainima, et väga armas väike majakene, mis on väga hubane. Ning tal on hästi nunnu kass. Minni. Selliste nunnude silmadega ja mega pehme karvaga. Veits lollitas seal meiega :D

Aga siis liikusime majas ringi. Teisele korrusele. Nägin ta uue ASUS läpaka ära ˇˇ ja siis rääkisime. Rääkisime ja rääkisime veel. Hästi palju saime rääkida. Ja nii hea oli rääkida. Muidugi oli palav, sest eile oli jälle mingi kohutavalt megalämmi ilm. Aga saime hakkama, meil oli konde ka :D

Siis köögis jagasime üksteisega oma olematuid oskusi söögitegemises ning kahe peale valmistasime ka friikaid. Viinerid veidi (loe: täiega) paisusid, sest panime need liiga vara ahju... Aga muidu saime hakkama ja väga head friikad tulid. Külma cocat jõime peale. Mmm..

Hiljem jõudis Maarja ka ukse taha ning koos jalutasime skeiti. Seal olid kristlased soomlased, kes levitasid evangeeliumi. Jagasid pannkooke ja laulsid. Ja kusjuures laulsid eesti keeles. Osad laulud olid samad, mida meiegi oleme laulnud...

Siis Grossi, sest mul oli janu ja ma niiiiii tahtsin vett. Lisaks ostsin ka Daimi, mille isu on mul olnud väga mitu päeva. (seda teab juba Annu)

Varsti läks M. minema ja jäime J. jälle kaksi. Jalutasime kooli statale, kus algas jalgpall Tapa poisid vs. Soomekad. Soomekaid oli muidugi vähem ja sellepärast mängisid soomlaste poolt ka Mihkel ja Aleks. Võitsid vist Tapakad. Väga suure ülekaaluga...

Peale mängu viisid Sass ja Johanna mind koju. Tee peal sai ka veel täiega naerda. Sass sai veits pahaseks minu peale ja siis nimetas meid veidrikeks.. aga tegelikult oli tal raske päev olnud. Ta oli terve päev autoga sõitnud ringi. Nagu.. kuumas autus.. uuh.. (tal oli päikesepiste vist )

Koju jõudes, kodu poole jalutades nägin Valeriat ka. Ta lehvitas mulle ja ütles Tsau. Aah.. see oli nii armas :D tegi kohe südame soojaks see väike lehva-lehva....

Aga täna oli juba uus päev. Ärkasin päris hilja. Lasin jälle unenägudel möllata. Aga siis kähku Up-Up-Up, salatilehti ja muna hekseldama hammastega ning siis õue. Tegin täna heina. Selline mõnus iga-suvine maatöö.

Alguses istusin loorehal. Sõitsin traktori taga selle peal ja siis vajalikkudes kohtades tõmbasin ainult kangist. Hästi lahe oli. Vahepeal kiikasin üle aia Valeriat ka ˇˇ ta nii pruun :O täitsa negra noo :D :D (ära solvu, ;) ) aga jah.. lahe oli teda seal siblimas näha. Hihii :D

Riisusime siiis ühelt poolt maja ja siis ka teiselt poolt. Veidike puhkust ja siis juba külm-tööriistad, rehad, kätte ning riisuma. Hunnikutesse ja vsjoo. Selline .. lahe töö minu arvates. Muidugi õhtuks olin suht väsinud. Aga muidu oli tore heina teha. Selline.. mõnus maa-tüdruku tunne on :D

Jeah, vahel ma ikka armastan seda maad siin. Olen siin sündinud-elanud-kasvanud :)))

Sikupilli and Msn

Ingrid Okasroosike ütleb:

wii

Tead,

Angelica ütleb:

räägi

Ingrid Okasroosike ütleb:

ma tahan sikupilli minna

Angelica ütleb:

miks?

Ingrid Okasroosike ütleb:

sest ma tahan seda mehikest.

.. rohelist

pallikest

mäletad,

ma nii tahaks teda..

ja sirgendaja peale mõtlesin ka.

Angelica ütleb:

oookei

Ingrid Okasroosike ütleb:

Ja Sikupilli hessi tahaks ka..

sest seal polnud üldse järjekordasid

ja seal oli lahe see.. poiss

kes müüüs..

ja jäätisekoksi tahaksin kaa sealt..

Angelica ütleb:

ja vinged priksid vaatasid ka toolidevahelt vastu -

Ingrid Okasroosike ütleb:

hehe

ja siis need ekskalaatorid. MM.. Täna öösel lähen ma Sikupilli

ja PRISMAA !!!

ei, ma tahan sinna minna.

Angelica ütleb:

* smail*

Ingrid Okasroosike ütleb:

ooh.. ja äkki on kiik ka nüüd lahti tehtud

hohohoho seal saaks ju siis kiikuda..

jesss

Angelica ütleb:

*naerukõhuvalus smail*

Ingrid Okasroosike ütleb:

Ma olen nii ekstaasis juba selle peale mõtlemisest. . .

Ilmselgelt olen ma Sikupilli järele hull..

I am feil.

Nunii. Päeval mõtlesin, et täna õhtul on mul rohkem aega, sest pole millegist blogisse kirjutada. Päeval ma olin kõige õigem laiskloom ja lihtsalt .. laisklesin. Veidi rõdul mõned tunnid ja siis maasikapeenras... Saate ju aru, mida see sõna tähendab :D Ja kui ma veidikene õhtu poole istusin oma laua peal ja samuti laisklesin, helistas Angelica jaaa teatas, et ta saaks ikka õhtul vaatama minna meie kohalikku näidendit. Käbelt riidesse, nägu pähe, ratas välja ja johhaidii Jänedale.

Käisime siis vaatamas .. näidendit. Pealkiri on liiga pikk minu jaoks, et see välja kirjutada. Eriti veel siis, kui see on pildi peal olemas.. niiet jah.. :D käisime Annuga seda vaatamas. Oli esietendus ja kohalikele tasuta. No muidugi ei saanud me jätta kasutama võimalust ja läksime ka uhket näidendit vaatama. Mille peaosas veel Merle Palmiste. AGA me ei suuda ilma feilimata olla.. ja see on kõige feilim. Läksime ja istusime. Vaatasime ja naersime. Olime seal üle tunni aja. Mingi poolteist vist. Siis oli mingi plaksutamine ja kõik rahvas vooris välja. Meie ka. Nägin veel hästi palju tuttavaid. Muidugi tasuta asjad kutsuvad rahvast kohale nagu murdu ju :D Ja Hanna oli ka seal... Jäi Annuga rääkima ja hakkasime siis kolmekesti vaikselt majade poole liikuma, sest meie jaoks oli kõik.. läbi. Võtsime mu ratta, käisime kiikumas ja siis otsustasin koju tulla, sest kõht näpistas. Aga vot mida meie nägime, autosid oli ikka Jäneda täis. Ja liikusime siis veidi edasi ja kuulsime, et Pullitallis sees ikka räägitakse..

Jeesh... näidend kestis edasi. Ennem oli lihtsalt vahepaus. Ja meie arvasime vahepausi ajal, et näidend sai läbi. (Y)

Loo moraal: Oleme maakad ja pole varem näidendit vaatamas käinud.

Homme uus päev. Ja uued feilid.

Ilusat päeva jätku !!! :D

sain päikest =)

Heya,

Täna oli õues palav.

Ärkasin kümne aeg. Angelica helistas, selle peale. Muidu oleks edasi maganud, aga ei. Pidin kiiresti tegema, aga Jänedale jõudsin ikka poolteist tundi hiljem.. see olen mina. Hoidsime Mikku. Ja siis õue. Jäätist sööma ja kiikuma. Kogu oma raha raiskasime jätsi peale :D wiii.

Saime mõlemad ühe rammusa šokolaadi koonuse jäätise ja siis veel mahlapulga. See oli nii perv, aga samas jälle hea :D Kellukest ostsime ka. Sellega sai palju nalja.

Ja siis istusimegi paar tundi külalistemaja taga künka peal ja lamasime maas. Jõime oma kellukest. Klõmm-klõmm. Mmm..

vot see on üleprahi laiskus. Lihtsalt mitu tundi künka peal magada ja chättida. Mina muidugi s

ain ka päikest. Kõrbesin veidi ära ka-YUHUU !!! Nüüd olen ilusti ka punakas. :D pole enam valge albiinokas. Ema oli ka nii positiivselt üllatunud, et wooa lõpuks hakkas lapsele ka päike peale.

Muidugi täna oli ka erakordselt suur UV kiirgus olnud, ma kuulsin. Aga no.. ehk ei teinud see mulle midagi. Ma pole ju eriline päevitaja ka :D

Jalutasime veel ringi. Tegelt mina jalutasin, sest Angelica võttis minu ratta kohe enda valdusesse ja andis selle tagasi alles õhtul, kui ma koju tulin. Mõjuvõim :D

Siis vahepeal chillsime jälle toas. Annu tegi mulle eriliselt hea võileiva. Ja andis eriliselt head mahla ka peale.. Njomnjom. Kendraga sai ka madistatud ja .. jah :D jätame selle lause poolikuks.

Pärast hiljem läksime uuele rongile kiikuma. Selleks olin mina nii läbi omadega, et lihtsalt istusin seal maas ja tegin mitte midagi. Lasin oma suul ainult liikuda ja saatsin sealt sõnu välja päikese poole.

Annu pildistas end nii ülevalt, kui ka alt poolt... minu telefoniga muidugi

Ja minu kena päikesepuudutatud näokese sai ta ka peale...

Kodus ja Võõrsil ajaks kodu tagasi.

Aga väga lahe päev oli. Saime üle pika pika pika pika aja jälle kahekesti olla ja rääkida. Suht mõnus oli. Kiikuda oli ka nii mõnus ja lebotada.. aah.. super tore päikseline päev oli.

Palju päikest teilegi ! :)