Pulse and ask yourself this question. If our bodies are just containers then why do men pay more attention onto this perishable flesh? Why do men waste more of their time, money and effort on the flesh that is susceptible and prone to decay, infectious and ordinarily sand that does not amount to any lasting effect on the face of the earth? Think about it.
Tuesday, July 12, 2011
Do you know your soul is more important than your body?
It is like this, the content of a can is more important than the container. Without the milk inside the can or the container, it will not be valuable to anyone and no one will go to a shop to buy this empty container without milk. By the same token, your soul is far more important than the flesh. Your body is just a container for the soul, this is why when the soul leaves the body or one dies, his body is lifeless and it has to be buried in the dust for the flesh to decay, rotten and decomposed, while the precious soul continues to live.
Monday, July 11, 2011
Puhkusest välja puhkamas
Appi.. Mul pole mitte kunagi varem olnud nii pikka blogipausi, kui praegu oli. Tervelt nädal aega pole ma käinud siin.. piinlik.. aga kes on olukorras olnud mu viimaste postitustega ja ja facebuukiga, siis teab et olin puhkusel Pärnus !
Puhkus oli megachill. Ma tean, et ma ei jõua kõigest räääkida. Ja kindlasti polegi vaja kõigest pajatada, aga ma lisasin siin mõned pildid suvalises järjekorras ja proovin mõned lahedamad seiklused rääkida. Kuigi iga päev oli meil täiega palju feile ja naermist nii, et kõht kortsus.. :D
Pühapäeval oli meil täielik rannapäev. Läksime hommikul ja tulime õhtul. Rannas oli rahvast.. ilusaid inimesi oli palju. Ja ilusad lained olid.. Nii suured lained. Mingi poole meetrised suisa. Aga täiega vinge oli rannas. Vesi oli soe. Ja laintes sai möllata lahedalt. Päevitasime ka päääris mitu tundi. Alguses oli küll niii, et fak see päike ei hakka ju üldse peale, aga pärast vaatasime kodus, et ikka julmad randid on olemas. :D Mina sain ka veidi põleda. Või noh, pruuni asemel olen roosa. Aga ka see on lahe. :D vähemalt enam mitte valge.
Ahsoo.. pahandustest ka veidi. Esimesel päeval ostis Annu endale punase juukse palsami ja koju jõudes kallasin mina selle värvi talle pähe. Värvisin Annu punaseks.. aaaa :D täiest creepy värk. Endal tegin ka ühe punakama salgu kõrvale.. aga see on nii lamp seal :D Peale värvimise ja mukkimise haarasime suure peegli kaenlasse ja läksime küla peale pildistama... Suht vägev oli.
OOO. Ja reedel. Pärnu rannas nägime Vaido Neigausi !!! :D awwwi :D Tahtsime pilti ka. Alguses täiega põdesime, sest ta oli mingite naiste ja lastega, aga kui ta üksi jäi, siis võtsin julguse kokku ja jooksime tema juurde. Ja ta on nii armas. Tal on kena naeratus ja ta on ise ka lahe. :D Nüüd kahetsen, et ma nii arg olin. Ja kusjuures tõesti olingi, mu hääl oli temaga rääkides mingi megavaikne.. :D Aga ta oli nunnu. Okei, sellel pildil näen muidugi mina veider välja.. fb-s on parem pilt. Laikige seda seal :D 
Noh .. jah.. XXXXXL riided.. ˇˇ

Aga kokkuvõtteks oli mul megavinge puhkus. Parim, mis on olnud. Sain olla eemal kõigest, mis mind häiris. Ning sain puhata. Lasta mõtetel mõelda hullumeelseid nalju ja feile olukordi.
Läksin sinna eelmine teisipäev. Bussiga. Pikk ja väsitav bussisõit oli. Aga Annu oli mul juba vastas seal..
Mitu päeva chillisime niisama linna peal. Käisime nende päevade jooksul läbi mitmeid-mitmeid kaltsukaid. Noo.. nägime lihtsalt ühte ja saime sealt kohe paar lahedat asja ja siis tekkis isu ka minna järgmisesse ja nii edasi. Ja nii käisimegi pmst kõik kesklinna second-handid läbi :D Aga kusjuures, tasus ära. Sain ka minagi endale paar lahedat asja. Näiteks kena lipsu...
Muidugi tuulasime ka väga palju tavapoodides. Sest kõikjal olid soodukad. Igal pool mingi valusad allahindlused. Sain endale kleidikese.. Sinise ja sellise nunnuka :D
Järgmisel õhtul pahandused jätkusid. Võtsime Annu tänavakriidid ja läksime bussikat sodima.. suht yeah... Saime selle pärast õhtul päris korraliku kurja pilgu vanaema käest. No.. bussikale värvisime need postid ära. Ja sinnna maha, tahvlitele tegime ka paar pilti. Ning asfaldile kirjutasime "Naerata" ja "Ole tubli". Muidugi nende pärast oli ka meil õhtul loeng, et see viib autojuhi tähelepanu kõrvale ja siis võib õnnetus juhtuda.. aga ei juhtunud õnneks midagi..
Kuigi mu vend telefonis karjus mulle emaga rääkides, et me saame kriminaalkaristuse :D
kuigi me tahtsime ju ainult head...

Ja üks asi, mida ma tähele panin, oli see, et Pärnus on lahedad inimesed. Nagu wow. Me saime kohe esimesel päeval tuttavateks poistega. Vendade Maasikatega. Veidi noored meie jaoks, aga muidu lahedad. Ja nii vaiksed. Raske oli neid jutustama saada. Kui mõne oma kahtlase ja vasaku nalja tegin, siis nad naersid ;D Tegelt lahedad tüübid, saime järgmine päev ka korra Port Arturi ees kokku.
Täna saime ka veel paar onukesega tuttavaks. Aga see pole eriti suur saavutus, sest nad olid nsm lambid tüübid.
Küla vahel liikudes ja mänguplatsil mängides saime väikeste lastega tuttavaks. Armsakesed.
Mmmm.. lemmikud kohad meil.. need olidki siis PK esine plats, Rüütli tänav, Kihlepa mänguväljak.. ja mõned lambid kohad veel, kus sai istuda pikalt :D
Sellel alumisel pildil on Annu trossiga sõitmas. Megavinge oli :D
A muide, me käisime ka pulmakleitide poes. Aga seal taheti kohe meile juba kleiti sokutada. Kahjuks veel liiga noor. Pole väljavaateidki enam :D
Mingi chill koht oli kusagil :D
Veidi veel. Pärnu oli päris muutev. Ja ma olin seal päris julge ka. Nagu näiteks üks päev käisin ringi klaasideta prillidega, kollase särgiga, roosakalillaka lipsuga, oranši teksaseelikuga, rohelise laheda old-school õlakotiga ja laheda nerdi moodi punupatsiga. Vot see oli lahe outlook minu arvates :D
Aga samas mõni teine päev käisin jälle oma armsa capi ja lainetavate juuste ja suvakate riietega. Selline hullumeelne olin :D

Pildistada sai kaa palju :D Oh, tänan sind Annu. Su pildid on super armsad. Ja sa ise oled pildil ka nii lahedalt shikk. Imelik on lausa olla.. tervelt 6 ööd magasime koos ja 6 päeva olime koguaeg üksteise kõrval. Nüüd on kõrval ainult koer.. Imelik, aga crazy.
Aga kõige lahedam muidugi oli see, et suutsime kõik need päevad ilma tülideta hakkama saada. Vot see tõestas meie sõpruse tugevust :D
Sain lihtsalt olla nädal aega jutti rõõmus, ilma et oleksin pidanud masetsema millegi nõmeda pärast. Arvan, et suutsin ka oma sealse rõõmu ja aktiivsusega kõik paha maha jätta ja tulla tagasi uue ja lahedama Inksuna.
Monday, July 4, 2011
maasu-mummusid korjamas
Voah. Nii palju maasusid saimegi. Oleks rohkem totsikuid võtnud, oleks rohkem saanud.
... aga ...
... ikkagist ...
Lähen mina homme puhkama !!!
See ya !!!
Sunday, July 3, 2011
Saatus on tee, mille oled silutanud oma mõtete, sõnade ja tegudega
Sõuu, siit tuleb järg mu päevale..
... kui olin church-ist tagasi jõudnud, sõin kodus veits. Seda hästi head salatit, mis mu emps oskab teha.. viimati saingi seda oma sünnal.. Siis arvutisse. Lugesin blogisid.. ja.. Ai, millise paugu ma sealt sain.. Igatahes, sellise paugu, mis pani mind tegema otsust, et nüüd lähi ajal ma enam poistega tegemist ei tee. No muidugi, kui nüüd just peaks tulema keegi selline, kes on kohe selline ilus ja tore ja kristlane ja näha on, et ma huvitan teda, siis muidugi seda ma ei lükka eemale.. Aga need teised jep. Liiga palju pahandust ja kõik lõppevad ühte moodi. Loodan ja siis tuleb ikka välja, et neil on keegi. Trolololo. Nii, et hoopis parem on mitte alustada kellegisse armumist ja hoida distantsi, vähemalt nii kaua, kui suudab. Ise ma muidugi ei tea, kui kaua ma suudan...
Siis.. kui olin sokišokis, siis helistati mulle ja öeldi, et noorteka ujumine on Nikerjärvel ja tulevad ja võtavad mu peale. Olin veel veidi netiavarustes ja siis helistas Johanna, kes teatas, et juba 5.min pärast on nad kohal. Istusin veel netis.. olin trans-seisundis, kuni avastasin, et Wuoo, peab tee äärde jooksma. Otsisin veel oma bikinjad, aga mida pole, seda pole. Panin nad sügisel vist kuhugi kapi põhja ära ja ei leidnudki nüüd neid enam.. Vahetasin kiiruga ka särgi ära ja jooksin tee äärde. Nikat nägin ka :D ta luges oma trepi peal raamatut. :D
Ootasin, ja siis tuli Risto autu, mis sõitis mööda.. ning Aleksi autu, mis peatus ja võttis mind peale. SÕitsime Nikekale, aga seal oli liiga palju rahvast.. ka mõni Jäneda oma.. ja siis autosse tagasi ja sõit Tõrvaauku, Valgehobusemäe juurde. Seal oli rahvast vähem.
Suht mõnus oli. Mina päevitasin. Mõtlesin Annule helistada, aga woala. Juba heliseski telefon Annu nuumeroga :D Rääkisime. Sain naeru, rõõmu. Ja hea pakkumise, millest kindlasti kinni haaran ;)
Veidi olime siis veel seal. Rääkisin ka Maarjaga ja mõistsin teda veidi paremini nüüd.
Ning siis õnnelikult Aleksiga koju.
Oli päev, mis sisaldas endas nii rõõmu, pisaraid, muret, lootusetust, uusi mõtteid ja palju muid.
Kõige rohkem sain ehk uut mõtteainet.
It´s our time to run
Tere. Kirjutaksin veidi tänasest koosolekust, mis kirikus oli. Oma mureteemad jätan teise postitusse..
Algas kõik hommikuga. Ja see oli niii raske. Kõhulihased valutasid, ja pea tuikas. Palav oli ka. Ärkasin kell 10, aga voodist välja sain alles 11.09. Niisugune nõrkus oli peal ja väsimus, et ... õõh.
Igatahes, selles raskes olekus jõudsin ka Tapale. Käisin kirikus ka. Häästi hea jutt oli täna. Või noh, üldse oli hea. Alguses ülistuse ajal hoidsin ma Estrit.. Ta on nii nunnu. Ja mul polnud temaga üldse probleemi. Ta lihtsalt ilusti vaikselt istus mul süles.. Ta on ikka nii nunnu lapsukene.. Siis oli meil armulaud, sest täna on ju kuu esimene pühapäev. Ja siis jutlus. Täna oli külas üks onukene Ameerikast. Ja tal oli nii hea sõnum. Rääkis usust ja kuidas sellega olla. Tõi ka kaks hästi head näidet. Esimest on ehk veidi raskem mõista, sest see räägib viinapuust (viinamarjadest). Ehk siis, et meie oleme nagu need viinamarjapuu oksad, kes kannavad vilja. Aga, et me oleksime hästi vilja kandvad oksad, peame me koguaeg saama neid toitaineid ja vett oma tüvest ja mullast. Aga meie kui, vilja kandavate kristlastena saame omad toitained (rõõmu ja tugevuse) Jumalast. Ja Jumal ongi meie jaoks nagu see tüvi. Väga geniaalne seletus, mida meile muidugi seletati pikalt ja laialt lahti. Aga mille peale ma ise pole kunagi tulnud. Ning sama näite juurde veel. Kui viinamarjad on kogu aeg oma okste küljes ja keegi ei tule neid sealt korjama, siis nad lihtsalt kõdunevadki sinna oksa külge ja lähevad hapuks. Aga et nii ei juhtuks, peab keegi tulema ja maitsema neid, või siis lihtsalt ära korjama. Nii, ülekantud tähenduses oleks see nii, et me ei tohi olla lihtsalt oma-ette kristlased, vaid levitama oma usku ka teistele ja laskma ka neil maitsta seda usuelu. See ei tähenda muidugi seda, et me peaksime hakkama peale käima. Ei. Me lihtsalt peame olema igal pool meie ise. Nii koolis kui ka kirikus sama. Ja kui me nii olemegi, siis teised näevadki meis seda rõõmu ja tahavad ise ka seda sama, mis on meil.
Teine näide on see, et usuelu on nagu teatejooks. Esimese etapi jooksis Jeesus, kes tegi oma töö ära ja nüüd andis teatepulga, (mille kohta ameeriklane ütles holy ghost) meile, ja meie peame nüüd edasi viima seda, ja andma selle püha vaimu teatepulga edasi neile, kes pole kristlased, et ka nemad saaksid päästetud ja hakkaksid ise usku levitama.
Vot. Ja mulle väga jäi see sõnum südamesse. Eriti see lause ameeriklase suust "It´s our time to run!"
Kindlasti mõtlen nüüd ka ise rohkem nende teemade peale ja proovin end parandada teatud kohtades ;)
Saturday, July 2, 2011
töökad päevad
Heya!
Eile ei jõudnud ma kirjutada, sest ma olin nii väss ja pea ka valutas veidi. Oli pikk ja raske päev. Just nagu täna. Täna oli ainult see väsimus füüsiliselt suurem.
Kuid eilne ja tänane erinesid täiesti üksteisest.
Eile käisin Tapal. Sain Johannaga kokku. Käisime poes, ostsime jäätist ja siis tema juurde. Esimest korda olin tal külas. Ja peaks mainima, et väga armas väike majakene, mis on väga hubane. Ning tal on hästi nunnu kass. Minni. Selliste nunnude silmadega ja mega pehme karvaga. Veits lollitas seal meiega :D
Aga siis liikusime majas ringi. Teisele korrusele. Nägin ta uue ASUS läpaka ära ˇˇ ja siis rääkisime. Rääkisime ja rääkisime veel. Hästi palju saime rääkida. Ja nii hea oli rääkida. Muidugi oli palav, sest eile oli jälle mingi kohutavalt megalämmi ilm. Aga saime hakkama, meil oli konde ka :D
Siis köögis jagasime üksteisega oma olematuid oskusi söögitegemises ning kahe peale valmistasime ka friikaid. Viinerid veidi (loe: täiega) paisusid, sest panime need liiga vara ahju... Aga muidu saime hakkama ja väga head friikad tulid. Külma cocat jõime peale. Mmm..
Hiljem jõudis Maarja ka ukse taha ning koos jalutasime skeiti. Seal olid kristlased soomlased, kes levitasid evangeeliumi. Jagasid pannkooke ja laulsid. Ja kusjuures laulsid eesti keeles. Osad laulud olid samad, mida meiegi oleme laulnud...
Siis Grossi, sest mul oli janu ja ma niiiiii tahtsin vett. Lisaks ostsin ka Daimi, mille isu on mul olnud väga mitu päeva. (seda teab juba Annu)
Varsti läks M. minema ja jäime J. jälle kaksi. Jalutasime kooli statale, kus algas jalgpall Tapa poisid vs. Soomekad. Soomekaid oli muidugi vähem ja sellepärast mängisid soomlaste poolt ka Mihkel ja Aleks. Võitsid vist Tapakad. Väga suure ülekaaluga...
Peale mängu viisid Sass ja Johanna mind koju. Tee peal sai ka veel täiega naerda. Sass sai veits pahaseks minu peale ja siis nimetas meid veidrikeks.. aga tegelikult oli tal raske päev olnud. Ta oli terve päev autoga sõitnud ringi. Nagu.. kuumas autus.. uuh.. (tal oli päikesepiste vist )
Koju jõudes, kodu poole jalutades nägin Valeriat ka. Ta lehvitas mulle ja ütles Tsau. Aah.. see oli nii armas :D tegi kohe südame soojaks see väike lehva-lehva....
Aga täna oli juba uus päev. Ärkasin päris hilja. Lasin jälle unenägudel möllata. Aga siis kähku Up-Up-Up, salatilehti ja muna hekseldama hammastega ning siis õue. Tegin täna heina. Selline mõnus iga-suvine maatöö.
Alguses istusin loorehal. Sõitsin traktori taga selle peal ja siis vajalikkudes kohtades tõmbasin ainult kangist. Hästi lahe oli. Vahepeal kiikasin üle aia Valeriat ka ˇˇ ta nii pruun :O täitsa negra noo :D :D (ära solvu, ;) ) aga jah.. lahe oli teda seal siblimas näha. Hihii :D
Riisusime siiis ühelt poolt maja ja siis ka teiselt poolt. Veidike puhkust ja siis juba külm-tööriistad, rehad, kätte ning riisuma. Hunnikutesse ja vsjoo. Selline .. lahe töö minu arvates. Muidugi õhtuks olin suht väsinud. Aga muidu oli tore heina teha. Selline.. mõnus maa-tüdruku tunne on :D
Jeah, vahel ma ikka armastan seda maad siin. Olen siin sündinud-elanud-kasvanud :)))
Sikupilli and Msn
Ingrid Okasroosike ütleb:
wii
Tead,
Angelica ütleb:
räägi
Ingrid Okasroosike ütleb:
ma tahan sikupilli minna
Angelica ütleb:
miks?
Ingrid Okasroosike ütleb:
sest ma tahan seda mehikest.
.. rohelist
pallikest
mäletad,
ma nii tahaks teda..
ja sirgendaja peale mõtlesin ka.
Angelica ütleb:
oookei
Ingrid Okasroosike ütleb:
Ja Sikupilli hessi tahaks ka..
sest seal polnud üldse järjekordasid
ja seal oli lahe see.. poiss
kes müüüs..
ja jäätisekoksi tahaksin kaa sealt..
Angelica ütleb:
ja vinged priksid vaatasid ka toolidevahelt vastu -
Ingrid Okasroosike ütleb:
hehe
ja siis need ekskalaatorid. MM.. Täna öösel lähen ma Sikupilli
ja PRISMAA !!!
ei, ma tahan sinna minna.
Angelica ütleb:
* smail*
Ingrid Okasroosike ütleb:
ooh.. ja äkki on kiik ka nüüd lahti tehtud
hohohoho seal saaks ju siis kiikuda..
jesss
Angelica ütleb:
*naerukõhuvalus smail*
Ingrid Okasroosike ütleb:
Ma olen nii ekstaasis juba selle peale mõtlemisest. . .
Ilmselgelt olen ma Sikupilli järele hull..
Subscribe to:
Posts (Atom)