well, well, well.
3 tunni pärast peaksin ma teoreetiliselt olema kesklinnas. Praegu on kell 3:33
Keha ütleb mine magama, mõistus lubab veel veidi üleval olla, ise elan kartuses, et magan sisse.
Kuulan The Scripti, James Morrisoni ja muud sellist rahulikku kraami.
Eelmine nädal oli õpetajate päev. Andsin 2.klassile inimeseõpetuse tundi. Oli lõbus. Väikesed poisid tahtsid tähelepanu ja kõik tüdrukud olid lihtsalt armsad. Teised kaks tundi lohisesin kõikides klassides ning rääkisin kolleegidega juttu. Klassivend tegi end naiseks. See oli vaieldematult päeva nael. Kõigele lisaks kasvas ka meie populaarsus algklassides.
Tore on olla abiturient (kuigi ootan juba lõpetamist).
Väljas pole väga käinud viimasel ajal. Pigem olen selline diivanisoojendaja olnud kõik vabadel hetkedel. Küll aga käisin mõned päevad tagasi KUMU-s filmi "Capote" vaatamas. Nüüdseks juba vana film(2005), kuid tõestisündinud loo põhjal valminud ning seda 1950 aastate Ameerikat oli nii tunda. Kasulik vaheldus Hollywoodi masstoodangu vaatamisele.
Elu koosneb õppimisest ja magamisest.
Igatsen suviseid tegevusi ja inimesi.
Pimedad õhtud ja tuledes linnad pole enam nii lahedad.
Üks soov saab veel kirja pandud ning üks pilt sügisest.
Soov on see, et saaksin võtta kogu oma korteri kaasa ning kolida mujale.
Sest lihtsalt... põmm...
No comments:
Post a Comment