Südameasi

Heloo.
Raske on alustada, kui ei tea kus on algus.
Nüüd üritan oma peas kokku lüüa kõik lahedamad mälestused ning need siia üle kanda.
Neli viimast päeva viibisin Tallinnast eemal, maailmast eemal. Viibisin Pilistveres koos kristlastest noortega.
Oli käimas siis Oleviste suvelaager, laagri teema: südameasi. Nagu juba ühes kohas mainitud, oli see minu järjekorras neljas.
Pole kõige lihtsam kirjeldada emotsioone sellest laagrist, sest see polnud minu jaoks küll tipp-sündmus, aga samas oli see ikkagist täiega hea ning õpetas palju uut. Lihtsalt teatud piiri koha pealt lähevad minu emotsioonid ja tunded erimeelt. Niisiis jätan tunded kõrvale ja räägin lihtsalt toimingutest.
Kui ma kirjutasin, et ei tea kus on algus, siis see on tõde. Laagriga tegelemine algas juba paar nädalat tagasi, kui aitasin Eval kingitusi mõelda ja teha. Lahe oli vaikselt aidata ning samas saada teada ettevalmistustest.
Evaga magasime ka laagris koos. Aga see magamine oli küll kõige erilisem, mis mul olnud on. Esiteks, nagu te vist nägite, oli möödunud nädalalõpp suhteliselt jahe ning ööd külmad. Kohati langesid kraadid miinustesse. Meie apelsinikarva telk otsustas vahepeal samuti katki minna. See, et ukseava pulk oli katki, oli okei, aga poole laagri pealt läks üks pikk keskmine pulk katki (ya know, see pikk mis on diagonaalis läbi telgi) ja siis oli suht feil seal olla. Me telk nägi for real välja nagu poolenisti sissevajunud maja. Magamist see  minul ei häirinud, kuigi mul oli madratsiga veel selline jama, et see tühjenes iga tunniga. Ja ma ei saanud seda lahti ka, sest see tropp seal ees oli kinni. Õnneks oli magada ikka soe ja pehme ning pean tunnistama, et ma pole mitte üheski laagris ega PP-l nii hästi maganud.
Õhtused koosolekud ülistusega olid head. Jutlused panid uusi mõtteid pähe, aga kõige lahedam on see, et ülistuse ajal me mitte ei laula niisama, vaid me kiidame Jumalat ning nendel sõnadel on tähendus. See muusika pole mitte niisama viisid me kõrvades, vaid see paneb me südamed tantsima. Peale nende oli tavaliselt selline mõnus pimedas teejoomine ja pusade-pleedide sees ringi tatsamine mööda laagriplatsi. Ühel õhul aga tegime võimlemist, yeaa. See oli täiega mõnus. Priidu näitas harjutusi ja meie tegime kaasa. Nüüd oskan poksida. Jalad-käed said soojaks ja kõhu sai soojaks naermisega.
Päeval olid tavalielt erinevad sportlikud tegemised ja seminarid ja töötoad. Asju, millega tegeleda, oli palju. Üks päev oli ainult meeste-naiste päev. See oli päris lahe, sest need loengud polnud üldse sellised tavalised nagu alati, vaid just näitasid mulle, kuidas asju teisest küljest vaadata.
Grupitutvustus feilis ka meil veidi. Osad jäid meil tutvustamata (mul on selle pärast endiselt piinlik) ja äkitselt seisin ma lava ees mikriga ning ei osanud midagi öelda, sest ma ei mõelnud selle peale. Tõsiselt feil. Siis ma lihtsalt rääkisin midagi.. ütlesin, et meile meeldivad hipid :) seda mäletan ka, et ma vaatasin Michaelile otsa, ta tegi pilti ja naeris. :D
Laagris oli ka selliseid asju, mille kohta ma sain öelda "it's my first time". Näiteks käisime Maarjaga zorbingu palli sees chillimas. Alguses ma muidugi feilisin sinna sisse ronimisega, aga pärast oli täiega lahe seal sees pöörelda. Naersime ja kukkusime üksteisele otsa. Umbes 10 minutit saime olla, sest siis hakkas hapnik otsa saama. Samuti kirjutasin ma laagris oma esimese artikli. Meil oli artiklivõistlus ja peale teema leidmist otsustasin ka osa võtta. Raske see polnud, aga kuna ma alustasin selle kirjutamisega vähem kui 4 tundi enne tähtaega ja mustandiga läks ka aega, siis ma pidin trükkima selle öösel peale koosolekut. Esikohta ma ei saanud, aga laagri ajalehte sain küll. Ning nüüd hiljem seda lugedes pole ma enam üldse rahul sellega. Hetkel muudaksin nii paljusid kohti teistmoodi. Minu jaoks tundub, et asi oleks pidanud olema rohkem läbimõeldum ja pikem. Aga see selleks, artikkel on avaldatud ja mitmekümned silmapaarid on seda juba näinud.
Viimasel õhtul e. laupäeva õhtul, kui oli mitmeid tähti langemas, lasime kella 1:00 aeg taevasse hiina laternaid.  See oli küll wow-efekt. Silmailu jätkus mitmeteks minutiteks.

Ma ei tea, miks ma oma teloga pilte ei teinud.. jama värk... aga paar pilti panen ikkagist. Viimased kaks on siis näpatud. That's all.  =)

Laternad taevas-mitte just kõige parem pilt.. aga jätab kujutlusvõimele ruumi  :)

Esimene päev. Pilt from M.Unt

Viimane päev. Pilt from T. Vardja

Ingrid.