tahaks põgeneda.......

Lõpuks sain aega. Tegemist nii palju ja õppima peab ju ka. Ongi hinded jamaks läinud.
Aga muidu läheb suht "toredalt". Igal päev on samasugune. ärkamine-kool-söök-pinks-bussi ootamine-magamine-telekas-arvuti-magama-hommik
Ja päevast-päeva ründab mind masendus. Deem. tahaks nutta. Elul pole mõtet. Ja mida hetk edasi, seda rohkem tunnen elu karmidust. Ma ei pea siin enam vastu. Ja teeselda on ka raske. Ma ei taha enam hommikuti ärgata. Ma ei taha kooli minna. Ma ei taha näidata oma nägu.
Pisarad jooksevad möööda mu põski, kui ma torgin klavituuri.
Tahaksin ära põgeneda. Kaugele, kus keegi mind ei tunne. Alustada uut elu. Pühenduda ainult enesele ja mõtetele. Nutta nii kõvasti kui tahan ja kui palju ma tahan.
Mul on sellest siiber. Ma ei tunne enam midagi. Ma ei kuule enam midagi. Masendus haarab mind igaveseks oma meelevalda. Miski ei leevenda mu piinu. Mind ei huvita teiste arvamus. Mitu päeva olen juba söömata.
Ükski päev pole hea. Ma olen tüdinenud teesklemast ja näitlemast. Ma ei tea, mis minust saab. Ma tahaks põgeneda...