...
"tegelt ma lihtsalt otsin suhtlust"
"no siis sa otsid seda küll valest kohast" *sõbralik naer*
Tänks bruh, et viitsid vahepeal sistaga lobiseda.
Kuna mu koffeiini tarbimine on märgatalt tõusnud, ...hood sagenenud ja üht-teist veel, siis vahelduseks padja passimisele tulin siia "suhtlust otsima".
So.. uus aasta ja uued sihid? Kind of... not.
Ekslik, et inimesed tahavad päevapealt midagi muuta. Suured muutused algavad väikestest muutustest. Suvekuumusest ei saa ka üleöö pakast. Küll aga isegi väikeste muutustega peab ükspäev päevapealt alustama, tõsi.
Mõnikord ei vii muutused kuhugi. Pööra tähelepanu, ära pööra tähelepanu. Jaga armastust, ära jaga armastust. Jagajale jäävad ikka tühjad pihud ja loll tunne.
Kui ma 5 kuud tagasi (!! lühkarites ja särgiga !!) tööle jalutasin, valisin ma teepoolt selle järgi kus oli varjulisem. Tänasel hommikul suunasin aga oma jalad sinna teeäärde kus oli vähem libedam. Põrnitsesin siis oma jalgade ette ja mõtlesin, et õige pea on see aeg, kui ma jalutan jälle seda teed, aga koledate talvesaabaste asemel vaatan oma kirsipunaseid tennised. Duhh... see kole hall asfalt ja mu kaunid erksad papud. Nice, eksole.
Seda kujutades ma aga mõtlesin, et kas ma ikka nii väga ootangi seda kevadet või ma olen lihtsalt üks järjekordsetest varestest, kes soovib alati seda mida pole.
Ei, tegelt on tuisuse pakasega kubujussina seda pähekulunud 1,44 km jalutada ka omamoodi võlu.
Töölt koju ja kodunt tööle jalutamised on millegipärast alati sellised hästi mõtteaineterikkad. Terve päeva ilu ja valu jõuab läbi seeditud. Transformatsioon tööloomast koduperenaiseks. Vahepeal isegi kurjast nõiast sõbralikuks naerupalliks. Tervest katkiseks. Jah, transformatsioonid.
Kui nüüd kogu see mull ja piinavad mõttevälgatused siia kirja pandud on, saan ma öelda ka seda mida tegelikult öelda tahan.
Ma tahan selgust. Ma tahan olla targem ja sügaval sisimas tahan olla natuke parem kui sina.
Ning lõpetuseks tahan ma, et sa nüüd jääksid mõtlema minu peale. Tunne mulle kaasa, ürita mind paremaks muuta. Või lihtsalt mõtle minu peale...
No comments:
Post a Comment