Huvitavaid mõtted kirjutada on tore, eriti siis kui und ei ole. - Nii alustas üks sõber oma paarinädalatagust blogipostitust. Täna tundub ka mulle täitsa õige just selle lausega alustada.
Lõpetasin just Avatari vaatamise ja whaataaahaayaya. (Jah, ma ei olnud seda varem näinud) Mul tekkis nii palju arvamusi-mõtteid-tundeid, millest võiksin vabalt kellelegi tunnikese, ehk isegi rohkem, rääkida.
Plaanisin peale filmi lõppu lugeda edasi keskaegset mõrvamüsteeriumit, aga väga ei suutnud. Tundus veider. Vaadata paar tundi ulmet ning seejärel avada raamat ja sukelduda 15.saj Tallinna. Pole vist kõige parem vahetusdiil. Aga naljakas, elu on nii peo peal (või siis peapeal). Ühest keskkonnast teise liikumiseks polegi vaja enam palju teha.
Ilmselgelt olen ma üleväsinud juba. Kõigest sellest elust ja poolaastast. Olen aru saanud, et keegi ei tee elamist lihtsaks, vähemalt mitte teiste jaoks. Sellest teemast võiksin samuti terve monoarutluse kirjutada.
Mitte midagi muud polegi elus juhtunud. Sama kama all the time. Peaks rohkem oma tegemiste üle rõõmu tundma, ehk siis tuleb ka armastus.
*meh*
No comments:
Post a Comment