New year, new me

Sellise aastanumbriga blogipostitust polegi veel olnud. Wow. 

Seekord ma ei öelnud endale, et see aasta tuleb parem kui varem. Lihtsalt olin ja võtsin nii nagu on. Kuid juba praegu saan öelda, et see aasta on alanud erilisemalt kui eelnevad.

Nii huvitav on näha, kuidas teinekord lased kaua kinnihoitud mõtetest lahti ning teed uued detailsed plaanid. Siis aga läheb elu ikka oma teed ja üllatab sind. Jumala teed on imelikud. Ootad palju, saad vähe. Ootad vähe, saad kuhjaga. 

Connor Franta pani täna oma video üles, mis seekord oli luuletus uue aasta kohta. Seostasin neid sõnu ka enda eluga ning seetõttu lisan selle siiagi. 

New Year, New Me

Every 365 days we are given a fresh start

A new beginning with no looking back

A time to rearrange all the pieces in our heart.

Now naturally, 

I want to take this oppurtunity and run...

Will I finally do that thing I've always wanted to?

Can I go there once, twice, maybe with you?

Hmm..

how about I try something new?

Sounds scary! Don't think, just do.

Okay, let's make a list

I say to myself

I must insist

This all be planned out.

Make more, eat better.

Take a tour, be less of a fretter.

Write it down, record it all

Leave town, give them a call.

A change of look, a different art

Learn to cook, time to restart

Use your eyes, speak your mind

No more fears, passions to find.

Work hard, come on breathe

Drop your guard, discover more me.

Some simple tasks to make for myself

A few goals to give me some help.

The potential is great

The options are endless

There's no time for fate

It's up to me to be my best.

New Year, New Me

- Connor Franta

Üksinduse täring

Ma ei taha, et inimesed oleksid kurvad. Ma ei taha, et inimesed oleksid üksikud ja nukrutsevad.
Kuigi ma tean mida need inimesed tunnevad, ei oska ma neid ikka aidata nii nagu tahaksin.


Hiljuti kirjutas üks endine klassiõde oma pildi alla teksti, millega ma nõustun täielikult.
"Mida ma olen elus õppinud? Tee kõik üksinda. Ole iseendaga ja vaata, kuhu elu viib. Halb on minna üksinda, aga siis sa ei vastuta kellegi teise tunnete ja heaolu eest. Sul on võimalus mõelda vaid endale. Alati arvan, et vajan kedagi kõrvale, kasvõi kindlustundeks.. aga tegelikult on üksi parem. Sa avastad rohkem, sa näed rohkem, su vaade on avatum. Ole lihtsalt iseendaga. Küll sa näed."

 Üksinda on ka lõbus ja kõike on võimalik saavutada, kuid see pole tore siis kui inimene ise sealjuures ei tunne end mugavalt. Siis on ta vaja sealt välja tuua.
Meil kõigil on vaja üksinda perioodi. Mõnele natukeseks, mõnele terveks eluks...

Whatever comes, let it come

Hei!

Sügis on juba mõnda aega kestnud ning kogu kollane-oranž vaatepilt muutub iga päevaga aina pruunimaks. Loodetavasti saab varsti lund!!!
Meenutamaks seda värvilist aega, lisan siia sügiseseid pilte :)

Ilumess Helsinkis

Hei! 

Üks korralik blogitäiendus tuleb siit nüüd, be ready ;) 

Sügis on tore aeg igasuguste messide korraldamiseks, näiteks ilumessi korraldamiseks. Suvepruun on maha kulunud ning inimesed valmistuvad end talveks vastu võtma. Eestis oli ilumess eelmine nädalavahetus, ehk siis oktoobri teine nädalavahetus. Viibisin kõik päevad seal kohapeal ning ostsin-nägin nii üht kui teist. Sellest aga jäi veel vist väheks, sest käisin nüüd nädal hiljem ka Soomes ilu- ja moemessil. Õnneks mitte üksinda, ega tööga, vaid toredate uute kursusekaaslastega. Oli tore-tore-tore päev ning lahe messimöll. 

Veidi pilte ning ilujuttu ka kohe. 

Tema nautis vaadet ning tal polnud aimugi, et samal ajal on ta mulle super hästi modelliks ;)

 Mess oli moe-tervise- ja ilumess ning väga suur. Tallinna messikeskusest kohe kordi suurem. Kui arvasime, et nüüd oleme juba läbi jalutanud kõikjalt, siis avastasime veel ühe osakonna, kuhu paar tundi kadus. Meigitooteid, füüsilise treeingu tooteid, riidetooteid -  seda kõike võis sealt leida. Meie pilku köitsid kõige enam meigiosakonnad ning seejärel moeosakond, mis oli meile pigem harivaks ning eriala koha pealt silmaringi laiendavaks. Tervise ja jõusaali boksidest saime aga tasuta müslibatoone söömiseks ja proteiinijooke joomiseks. Tipptasemel degusteerijad oleme võiks öelda :D

Messil käidud, jäi meil päris mitmeid tunde veel linna peal käimiseks. Sõitsime trammiga kesklinna ning alustasime pärastlõunase chillimisega. Kõigepealt sööma, siis Starbucksi, võtsime Pumpkin Spice Latte nagu praegusele hooajale kohane, ning siis liikusime shoplema. Selline armas tunne tuli, kui teenindaja ütles, et "oh, I love your name!" ja viiekesti poes ees nagu tõelised turistid tumblr-stiilis pilte tegime oma topsidega :) 

Nice puhkenurk selleks, kui ostlemisest tüdinenud

 Õhtune jalutuskäik võõras linnas tulede keskel on midagi, mis teeb iga kurva tuju rõõmsaks. Ma ei tea, kas asi on selles, et ei ole koju kiirustamist või muretuna ringi ekslemises, kuid midagi eriliselt selles on. Mulle nii meenus jalutades eelmise aasta novembri lõpust nädalavahetus, kui käisin Göteborgis sõbrannal külas. Siis olid igal pool jõulutuled ja kaunistused ning samuti, selline perfektne aeg tuledes kesklinnas jalutades. Hetkel (õnneks) veel jõulukaunistusi pole, aga sellegipoolest tabas hilissügise, varajõulu tunne mind eile nii tugevalt. Alates sellest hetkest keerlebki minu peas nüüd vajadus soojuse ja jõulutemaatika järele. Aga ma olen enam kui kindel, et paari nädala pärast hakkab jõulustaff vaikselt sisse imbuma ja siis enam nii excited pole.

 Pikk päev, väsitas ära. Aga vahelduseks oli nii hea.
 Something something nüüd midagi ka mu saadud asjadest, mis panid silmad särama.

Kõigepealt, suur, sinine, paks, PEHME sall, mis on vaieldamatult minu viimase aja parim ost ning praegusel hetkel lemmik kangas-toode.  Selle kõrval Madara näogeel millelt ootan imesid. Alumises reas: Neutrogena kätekreemi testrid (Norra toode, ilmselgelt meeldib); Hurraw huulepalsam Chai spice lõhnaline mmm... ; Siis väga lampi valitud valge nude toonis küünelakk ja heleroosa huulepulk; ning mini Palmolive duššigeel, mis näeb lihtsalt nunnu välja ja on reisile sobiv.
Just girly things you know :D

Yeah, see vist ongi kõik. Ammu polnud kirjutanud ja nii hea oli ka pildistada, et üks terviklikum postitus kokku panna. Nüüd jälle hea ja mõnus olla :)



Byebye!

Rõõmus mau ja kurb mau

Alati on miskit, mis annab rõõmu ning alati on miskit, mis annab veidi kurbust.

Hetkel annab rõõmu see, et koolis läheb hästi, olen aktiivne ja energiline. Puuduvad väsimuse tundemärgid ning muresid pole. Tööl on ka asjad chill. (Või siiski mitte... pean oma armsast, mälestusi peitvast Kristiine baarist lahkuma üsna varsti ning ei näe seda enam kunagi. Mau.) Üldiselt on aga asjad selged mu peas ning rahu südames.
Kurbust annab see, et viimasel ajal on üha rohkem mu mõtteisse ja Tumblr-i otsingukasti sattunud sõna "norway". Eile tuli kassasse üks välismaine noormees, kellel oli armas aktsent inglise keeles ning ta ütles, et pole eurodega veel harjunud. Küsisin siis, et kust ta pärit on ning vastuseks sain Norway. Täiesti iseenesest pahvatasin ma rääkima, et kui väga Norra mulle meeldib, kus ma käinud olen ning kust riigi otsast tema pärit on. Raske oli teda kassast ära lasta, aga ta veel tuli tagasi ja tänas maitsva smuuti eest. Armas :) Sellegipoolest ei jäta igatsus mind rahule.


Kõike ei olegi võimalik mõista. Kõiki mõtteid pole võimalik seletada. Ka rõõmu ja kurbust, selliseid abstraktseid mõisteid ei suuda lõpuni lahti mõtestada. Need tulevad ja lähevad ja mitte kunagi ei püsi. Eks igaüks ole seda kogenud.


Aga seniks,
mau.

Feet moments of summer

 Tere jälle!

Suvi on kohe-kohe, no kohe väga kohe läbi saamas ja see on kurb. Mau :(
See suvi oli kindlasti erinev teistest ning pakkus rõõmu päris palju.
Suve kokkuvõtteks avastasin oma pildialbumitest palju.... jala pilte. Well, panin siis need kokku ning jutustan läbi jalgade oma suvest. Kõlab ju toredalt. :D


(NB. Kui sul on jala-fetiš, siis palun ära edasi keri) :)

 Palju sai rattaga sõitmas käidud  see aasta. Tavaliselt viisid teed iga kord mere äärde. Liiklushuligaan olen, jah-jah.
Siin ülemisel pildil on üks esimestest pikkadest sõitudest sel suvel. Suutsin Kakumäe romantikuid oma kohaolekuga häirida. Sorri.

























Siis tuli PP. Rakveres. Võililled õitsesid ja oli kena aeg. Selline... kena ja kollane.







 Galaxy retukad on ikka teemas. Ootasin bussi ning selle saabudes sisenedes keegi seljatagant tervitas mind. Nagu ikka, töökaaslased igal pool. Ta mainis, et oli kaugelt just näinud neid retuuse ja mõtles, et kes neid lahedusi kannab. Siis selgus, et mina. :)

 Mäletan, et too päev rannas sõbrannaga piknikku pidades pidin palju kannatama. Kingad oli väikesed, nendega oli ebamugav kividel käia ning mul oli külm kogu aeg. Aga see-eest oli me söögipoolis väga hea ning pildimälestused siiani alles.

 Rabamatka päev. Ronisin puu otsa tol päeval. Oih. See oli awkward.


 Need 2 pilti on suvelaagrist. Sodimine on alati minu teema olnud ning seetõttu polegi väga veider, kui mul on käed-jalad mingit jura täis. Aga well, laager ise oli väga meeldejääv. Üle pikkade aastate üks lemmikumaid. Ööd olid küll külmad ning plaanisin enam telgis mitte magada. Aga siiski, on mida mäletada.

 Ja siiis, tuli pikkisilmi oodatud puhkus ja reis. Nädal Prantsusmaal ning ülejäänud nädal sinna ja tagasi sõiduks. See sündmus pani kindlasti mu suvele veelgi erilisema tähenduse. Nii palju toredaid inimesi, uusi tutvusi, head meeleolu ja iseenda premeerimist. Kordagi polnud sellist hetke, et ma oleks kahetsenud või koju tahtnud. Seega 10 punkti mu täiuslikele puhkusenädalatele :)

Ja suve lõpetas jällegist rattatrip mere äärde. Tõenäoliselt oleme nüüd ratastaga Tallinna äärde jäävad pangad-lahed kõik läbi külastanud. Ilma võiks veel olla ja samuti ka aega. Aga nagu on üheski lasteluuletuses öeldud, siis "...days are now busy, there's not so much fun"!



Nüüd kokkuvõtvalt selle suve kohta ütleks, et värvikirev oli. See osa siin on ainult tükike kogu sellest peost ja meeleolude keerisest, mis läbi kolme kuu kestis. Seega,

Summer 2015 - DONE!

Öises taevas, oled loonud Sa, tähed särama

Õhtupimeduses vaatan taevasse, näen seal suurt vankrit. Lasen pilgu alla ja näen kirikut ning kuulen võõramaiste keelte sosinaid. On soe ja olen Prantsusmaal.

*nädal hiljem*

Õhtupimeduses vaatan taevasse, näen seal suurt vankrit. Lasen pilgu alla ja näen tänavat, kortermaju kahel pool teed, autosid ning vaikust. On soe ja olen Tallinnas. 

Kui millegi pärast armastada suve lõppu, siis just selle pärast, et ööd on pimedad. Pimedad, aga tähistaevased.

Olin reisil lõunapool, Prantsusmaal, ning seal üllatas õhtul meid kaunis tähistaevas. Ühel õhtul vaatasin niisama, üksinda. Sellest mulle ei piisanud ning oma magamiskotiga viskasin telgi ette pikali, kus lamades ainiti seda müstikat vaatasin. Sulgesin silmad, tundsin seda kargust ja imelisust. Mõtted triivisid kaugemale, tähtedest kõrgemale. Ühel hetkel tundsin kaelal kõdi. Avasin poolehmunult silmad ning raputasin sipelga maha. Oli aeg telki tagasi kolida. 

Järgmisel õhtul võtsime suurema kile ning jalutasime eemale põllule. Nagu ussid kookonis, heitsime viiekesti pikali magamiskottidega ning jälgisime tähti. Tunnid möödusid, tähed langesid. Langesid sügavikku, taeva varjudesse. Jällegist nii kaunis ning nii ehe. Nii lähedal mulle, et tahaksin käega katsuda. Parem kui filmid. Tähti kukutav tähistaevas. Kuidas on miski nii kaunis olemas? Ma armastan seda. Iga kord armun üha uuesti ja uuesti. Taevasse, mis on nii võrratu ja pimestav. Segadusttekitav, kuid lihtne oma värvidelt. 

Olin kurb, et ei saa tükikest endaga kaasa võtta. Et ei saa pakkida seda kotti ning kodus lahti võtta. Sa oled liiga kaugel! 

Aga kes otsib, see leiab. Olen tagasi Eestis ning õhtul jalutades jäin taevast jälgima. Jah, seesama suur vanker on ka siin. Tähistaevas ikka tuli minuga kaasa. Võtsin hetke, seisatasin ning unustasin end jälle seda vaatama. 

Aitäh, et ka see aasta röövisid mu meeled, tähistaevas.