my hard week

Viimati kirjutasin 10.mail. Kolmapäeval ei kirjutanud, kirjutasin neljapäeval. Ja kirjutasin ühe piika teksti valma. Aga kui ma tahtsin seda avaldama hakata, siis tuli ette kiri, et blogger on maas.. ja sinna see jäigi. Nii et uuesti avanes mul kirjutada võimalus alles täna. :)

Kolmapäev

Kolmapäeva äratus oli varasem kui tavaliselt ja ka Jänedale sai varem mindud. Koos 8nda klassiga pidime matkale. Alguses Viljandi lähedale, aga sõitma hakkasime hoopiski Aegviidu poole. Sealt möödus me sõit Tallinna-Pärnu maantee-Sauelt mööda-Keilast läbi-Rummu vanglast mööda ja veel logistamist kuni Nõvasse. Nõva on siis Läänemaal kusagil loode eestis. Aga tore matk oli. Metsas oli põnev jalutada, käbisõda tegime ja mere ääres käisime ka. Lahe. Ainult tagasi tulles oli väga karm, sest õues oli megapalav ja 2,5 tundi bussisõitu.. ohjah.. ja mu telefon oli pool päeva teiste käes. Ja botas oli kadunud hommikul. Rääkimata jakist ja joogist, mis ei olnud ka koguaeg minu valduses. Aga väsinuna jõudsin koju ja magama kadusin üllatavalt ruttu.

Neljapäev

Raske, raske. Kaks esimest ja natuke ka kolmandast tunnist oli meil esta proovieksam.. suht kerge tundus, ainult kui ma tunni aja pärast oma lugemisülesande vastused lugesin üle, siis muutsin pea pooled vastused ära. (Y) Tulemusi ei tea ma siiani... Aga kui eksam läbi sai ja me oleksime korralike õpilastena pidanud minema muusikasse, läksime hoopis tüdrukutega poodi jäätist ostma. Ja siis olime veel kooli juures päikest võtmas.. kell helises, me olime ikka õues.. nii kaua, kuni ilmus direktor, kes pahasena ajas meid inka tundi.. feil.

Peale tundi vrõnnisin oma rattakesega koju. (tahaks talle nime panna. Kas on soovitusi?)

Igatahes, neljap. õhtul olin ma eurovisiooni lainel. Eesti sai edasi. Go-Go Estonia !!!

Reede

Up-Up-Up and School. Koolis oli megaraske ja nõme olla. Pea valutas ja läägasin ka. Nõmetsesin osadega. Andke andeks. Peale tunde läks asi paremaks. Olin wc-s. Ning kui kabiini ukse lahti tegin vaatas Angelica mulle otsa. (ma ei tea kui kaua ta oli seal vaikselt kuulanud) aga lihtsalt see hetk oli nii feil, et me puhkesime mõlemad naerma ja sellega oli kõik jälle n.ö okidoki.

Ja siis jalutasime poe juurde. Annu läks poodi ja meie Valeriaga ootasime mu emmet. Emme tuli järgi ja viis meid hõumi. Perega sõime lõunat ja siis jäin ma üksi tuppa. Ja tegin ühe kõne. Peale seda hakkasin käbelt liigutama. Riideid vahetasin ja siis väike make-up ka. (koolis käin iga päev padjakaga, naturaalselt) Ning juba liikusingi bussikasse. Jänedale ja Annu juurde. Ning koos korvi muffinitega linna. Baltas oli Tutsik meil vastas. Läksime Olli. Täiega tore oli seal. Joki ja Maarja olid ka Tapalt tulnud. Ja nägin üleüldse palju tuttavaid nägusid. Mis kõige parem, oli see, et Helina sai täiega puudutatud. Tekitas minus rõõmu ja mõnusaid meeleolusid.

Peale selle tiksusime veel kaua-kaua seal. Lõpuks tiksusime õue ja jalutasime kusagil ringi. Ning jätsime tutsikuga bye-bye. :)

Ise jalutasime tipa-tapa vaikselt Balta poole. Viimasele rongile, mis väljus 22.30.

Rongis olin suht unine, puistasin Annule täiega südant. Jah, kui ma olen väsinud, siis ma olen ka avatud. Sama on siis kui ma olen rõõmus. Kui olen rõõmus, olen avatud.

Igatahes, koju sõites olin juba suht unine. Ja koju jõudes olin veel unisem.

Läksin magama ja ...

Laupäev

... ja ärkasin alles 13 tunni pärast.

Aga väga hea uni oli. Ja väga mõnus oli kodus lihtsalt vedeleda. Joon teed ja nsm. Valmistun homseks päevaks, sest homme klassiga + Annuga Rootsi.

Aga, kuulake planetshakersi laule ja olge tublid. Tore, kes jõudis mu teksti läbi lugeda :D

Bye.

kui ma poseerisin ...

Meeldib pildistada, meeldib poseerida. Veidi nägusid teha on ka huvitav.

Pärast tuleb ehk veel pilte ja ka video.

Aga täna oli väga lebo päev. Koolis olime 3 tundi ainult. Seetõttu saime ka tund aega varem süüa. Ja pärast seda läksime osade õpilastega Lehtsesse. Seal oli raamatukogus väike kohtumine tõlkijatega. Räägiti raamatutest ja nende tõlkimisest.

Ning peale seda kui buss sõitis Jänedale tagasi, läksin mina kodu juures maha ja sain seetõttu täna varakult koju. Kuigi tegelikult oli mul samal ajal keemia tund koolis... Aga joppas lihtsalt :D

Kodus oli koer ja Sannu. Koer jooksis muidugi mulle vastu, tõmmates sukad katki ja küünistades jalad marraskile.. ja peale seda jooksis ka Sannu kallistama. Väga tore vastuvõtt :)

Ja pealelõuna mööduski nende kahega õues möllates. Nii kauaks kuni vend lahkus oma koera ja lapsega.

Ja mina hakkasin ... lehte lugema..

Aga olgu, laske mu rosinasilmadel ennast hüpnotiseerida ja .. cya !

black monday with sunshine

Tume nädalaalgus.. mulle.

Aga ma teen lühidalt.

Täna oli mul siis bio proovieksam. Harjutada on veel vaja, sest ma tegin selle nelja peale. Fail. Aga see oli vist täna kõige raskem töö üldse. Sest ülejäänud tundides ma niisama mõtisklesin, et miks mul peab selline kade ja vastik iseloom olema. No vahest lihtsalt ei suuda ma endaga läbi saada. Eriti siis, kui ma olen kellegagi tülis või kui on erimeelsusi, siis löövad just mõlema osapoole kangekaelsed ja kurjad iseloomu omadused välja. Ja vot seda ma vihkan. Ja see rikkus ka mu tänase päeva. Sorry.

Muidugi oli mul vahelduva eduga ka kohutav peavalu, mis ei andnud vahest armu. Eitea mis see nüüd selle nii rivist välja lõi. Kas bioloogia või mu äkilised meeleolumuutused või siis hoopiski see, et see kellest ma ennem pidevalt mõtlesin, et ma temast enam ei mõtle.. nje šnaju. Kurk valutab mul ka muide. Õhtul oli siin hääl ära ka. Kägisesin nagu taha saanud mutt. (sry, rõve väljend vist.. ) aga äkki ikka vahest võin ka mina endast välja lasta kõik selle mis just hetkel pähe tuleb ja need tähed blogisse lendu lasta, mis just näppude alla jäävad.

Igatahes, kõik polnud must. Näiteks esimene, mata tund oli suht roosakas-lillakas, sest ma osa ajast seal lihtsalt naersin vaikselt. Oma klassivenna üle. Ning kuna ta istus täpselt mu vastas. Nagu näoga ka (lauad asetsevad poolringis seal klassis) siis mu pilk lihtsalt jäi tal pidama. Ja mis tal siis viga oli. Esiteks oli ta nägu niisugune, nagu ta oleks kedagi terve nädalavahetuse veetnud kusagil pordumajas. Ja kusjuures sellel võib isegi tõepõhi all olla, sest mulle pakkus nalja ka see, kuidas ta püüdis varjata oma kaelal ilutsevaid maasikaid. Einojah.. täielik feil. Kael maasikaid täis poisil :D ja siis ta veel üritab neid varjata, aga hilja juba. Me kõik nägime neid :D Ja kolmas asi mille üle ma irvitasin, oli see et ta jalad olid nii.. naljakad.. kõverad ja kondid. Ja nii ebaproportsionaalsed. Mnjaa... tore klassivend, kellega saan veeta veel kuu aega ainult. Ja siis olen ma neist lumparditest vaba :D hahaaa.

Ja viimases tunnis, kekas, sain ka veidi naerda. Aga poleks kena avaldada siin see põhjus, miks ma naersin, sest ma olen kindel, et see võib kaasa tuua ühe inimese solvumist minu peale. Niisiis. Jäägu see minu teada, mida ma seal palliviskes irvasin õpetaja selja taga.

Aga lõpuks ka ilmateade.

Täna oli megaleitsakas. Nagu täiega hott. Kekas oli ikka karm sellise palavusega joosta. Kella 15.00 ajal veel eriti, sest siis on ju see palavus täiega taevas. Aga meil peab ikka sellel ajal keka olema. epic. Koju tulla oli ka nii raske, et oleks peaaegu otsad andnud. Niisiis. Algas megapalavus. Võtke riided ära !!!

JA siis.. ma nüüd lähen. Kui on midagi targemat kirjutada, siis tulen tagasi.

ilusat emadepäeva !

Mulle meeldivad pühapäevad. Need on alati nii toredad ja armsad päevad. Kõik on sellel päeval nii kenad ja sõbralikud. Ja kuidagi ennast tunnen ka paremini neil päevadel.

Täna oli ka hästi tore pühapäev. Empsiga ja Annuga käisime Tapal kirikus.

Sõime jäätist ja viisime taarat taaraautumaati. Igal pool sai jama ja nalja.

Aga see selleks.

Täna oli emadepäev. Mina kinkisin oma emmele muugiva kaisulehma. Ja selle panin roosasse karpi. Tal oli selle üle väga hea meel.

Aga... Oeh.. täna ma jälle tundsin ka vanaemast puudust. Ma pole kunagi saanud mitte ühtegi oma vanaema näha. Nii kurb. Sest tegelt ma tahaks täiega endale vanaema. Aga elu on läinud nii, et mina olen kasvanud üles vanaema armastuseta...

Kuid jah.. elab üle. Ma olen õnnelik, et mul on vähemalt armastav ja megakallis emme. Ma armastan sind väga.

Paar pilti ka temast siin =)

ikkagist Tapa. (6 skandaalset videot !!!)

Niisiis. Otsustasin eile ikka Tapale minna ja Annu ühines minuga. Koos oli väga tore grill Kivisildade juures. Olen õnnelik, et tegin just selle otsuse.

Aga enne seda oli meil paar tundi aega ja siis chillisime nsm Tapa vahel ringi ja tegime LOL videosid. Irvitage või nutke. Teie valik :)

(kvaliteet annab soovida. minu telo ju ikkagist)

tapa või oleviste ?

Terve mu päev on kulunud selle peale, et ma keerutan peas mõtet, et kumma noorteka ma homme valin. Meil olid Annuga kindlad plaanid, et homme lähme tallinna ja külastame jälle oleviste noortekat. Aga nagu eile õhtul tuli välja, siis homme toimub meil tapal ka noortekas. Selline mõnus grillimine. Ja see lõi mu peas kõik nii sassi. Sest ma tahtsin ju minna Olli. Aga nüüd tahan ma tapale ka. Ja terve päev on mul kulunud selle mõtte kulutamiseks. Isegi mata proovieksami ajal mõtlesin ma sellele. Nii tont olen ikka.

Ja mõtlesin nii palju selle peale, et ma vist mõtlesin välja, et ma tahan ikka tapale. Ses suhtes, et kõik eelmised grilliõhtud on mul vahele jäänud ja nagu mulle öeldi, siis kes teab kui palju mulle neid noortekaid veel jäänud on. Suvel neid ei toimu ja kui ma linna lähen sügisest, siis kes teab mis aegadel meil need tapal toimuva hakkavad ja kuidas ma saan tapale ja kuda see asi kõik saama hakkab.

Niiet ma vist otsustasin ikka Tapa kasuks. Saab liha ka ja nsm chillida. Saan kodu ka kiiremini. Sest ma olen terve see nädal nii väss olnud, et see suur linnaskäik väsitaks mu veel vist megalt ära. Ja siis ma homme 23 aeg koju jõudes oleksin päris läbi vist. Aga samas ma saaksin ollist palju juurde ja saaks ülistada ja seal on alati kõik nii fancy. Mmmmmmmmmmmmmmmmm........ raske :D

Aga jah, nüüd olete te saanud osa minu pikast mõttelõngast ja minu otsustusvõimetust. Karm värk. Aga eks siis paistab järgmisest postitusest, mille ma valisin ja kas see valik oli õige.

Cya!

pealtnäha passiivne, sisemiselt aktiivne

Armu ja Rahu !

Siin jälle mina oma igapäeva elu murede ja rõõmudega. Ning hunniku tegemistega, mis ei saa kunagi otsa. Sest nüüd on nii palju vaja hakata õppima (eksamid) ja palju vaja tegutseda. Samas on kevad ja ka igast väliüritused hakkavad toimuma ja nii tahaks ka õues olla.. oeh.. kuhu küll see aeg kaob ???

Aga ma tahaks ka täiega kirjutada. Nii siia, kui ka igale poole mujale ja ma tahaks ka oma jutukest jätkata, mis ootab siiani mu näpukesi klõbistama klaviatuuril... ja kirjutada veel ja veel ja veel, sest ma olen avastanud jälle kirjutamise. Ma tahaks nii kirjutada. Ma tahaks vist kõik maailma asjad enda peast üles kirjutada. Ma tahaks kirjutada maadest ja meredest. Tunnetest ja tundmatusest. Fantaasiatest ja reaalsust. Nii palju oleks, mida ma tahaks kirjutada. Aga mul pole jõudu ja nagu jälle mainin, aega. Ma armastan kirjutamist. Igaüks armastab ju midagi. Kes oma possi ja kes midagi muud. Minul pole poissi. Ja mina lihtsalt naudin seda, kui kirjutades pliiats sirgeldab mööda paberit ja ilmuvad sõnad. Sõnad, mille tagamaad on kui lõputud mered. Ja sügavusi täis aarded.

Mmm.. mu sodivihik hakkab ka tasapisi jälle täituma mõtteterade ja minijutukestega...

Aga muidu.. eile läks mul suht tavaliselt. Kool on iga päev samasugune. Ainult enam mitte igav, sest PP järelmõjud on ikka veel tunda. See rõõm ja need laulud. Ja arutlused Angelicaga PP teemadel.

Täna oli üks töid täis päev. Matas KT ja füsas KT ja bios TK ja estas pidime ka kirjandit kirjutama, aga nh.. nagu juhtus, siis ühe kahest estast lasime nsm lebo. Pool füsa tundi mul vedas, sest täna oli koolis meil karjäärinõustaja, kes rääkis meiega ja pani siis paika igaühe suunad, kus tal kõige rohkem žansse töötada oleks. Isiksuse põhjal siis. Ja minul tuli siis välja, et ma olen introvert-intuitiivne-tundetüüpi-otsustaja. :D ja minule sobilikud ametid ongi siis need, millest ma olen unistanud või mida ma lasen enda peast läbi. Ja need on siis : ajakirjanik, kirjanik, psühholoog, psühhiaater, nõustaja, klienditeenindus, arstindusega seonduv, religioossed ametid.

Jea. Kirjanduse seonduv on alati mu dream olnud. Ja need nõustamisega seonduvad asjad on ka mul mõtteis olnud. Sest tegelt tahaksin ma täiega inimestega suhelda ja neid aidata. Aga ma alati olen kahelnud selles, et kas ma ikka sobiksin.. aga nüüd peale seda testi tulemust ei arva ma enam, et ma ei võiks selleks sobida. Lihtsalt vaja rohkem suhtlust ja õppida võõrate inimeste nõustamist. Ja eks nõustaja või psühholoog peab ise ka olema rõõmus ja kindlameelne ja tark. Aga eks vaatab seda veel. Läheb nii, kuidas peab minema.

Aga on üks asi, mida ma olen viimasel ajal tähele pannud. Seda öeldi mulle kooli vestlusel, seda on öeldud mulle varemgi ja seda öeldi ka täna. Ning see paneb mind imestama. Sest nad kõik on öelnud üht ja sama: " Sa paistad nii rõõmsameelne ja sinust kohe kiirgab soojust ja armastust. "

Eeehjaah.. kuidas on võimalik, et inimesed (just vanemad ja võõrad) näevad seda minus, aga mina ise ei tea sellest midagi. Kas tõesti ongi see minu esmamulje võõrastele inimestele? Või on see kiire ümberkehastumine, et inimestega viisakalt ja sõbralikult rääkida ja endast alateadlikult meelega jätta sümpaatset muljet. Hmm..... selle peale annab mõelda.