Valutavad käed, õhtusöök pagulastega, esimesed 48 tundi.

Hej!

Lubadus on täidetud. Nii uskumatu, kui see ka minu jaoks poleks, siis olen ma tagasi. 3 pikka-lühikest aastat on möödunud ning olen siin tagasi. Norras, Lia Gard keskuses. 
Tundub nagu polekski ma eemal olnud. Kõik oleks nagu ikka samaviisi. Mäed, mällu sööbinud vaated. Asjad asetsevad samades kohtades, majad on seest samasugused. Veider tunne on see. Inimesed on ainult uued. 4 inimest + 2 kassi on need, kes on samad. Ülejäänud inimhinged on vahetunud.

Esimesel korral võttis sisseelamine mul nädal-paar aega. Seekord võttis see aga vähem kui 24 tundi. Esimesel õhtul kohe filmiõhtu ja 48 tundi hiljem peale saabumist olen leidnud juba sõbrad, kellega on klikk juba ära käinud ning võib end vabalt tunda.  Ühel päeval mängisime pikalt võrkpalli. Nii mõnus oli, nii tore. Ja kuigi mu käed on alt vastuvõtmiste pärast ilgelt punased ja valusad nüüd, tasus see end ära. Inimestega koos olemine on miski, mis paneb mu suu jälle naeratama ja paneb tundma osa millestki. Eriti hea on veel siis, kui inimesed on sinu vastu soojad, isegi siis kui feilin haledalt.

Õhtu, kui saabusin, oli meil üks mikrobussitäis araablase välimusega noormehi. Tumedate silmadega ja nimedega Ahmed jne.. Selgus, et need on pagulased. Kuna olin saabunud äsja, ei hakanud palju uurima ega tea nendest väga midagi. Ainult seda, et iga kolmapäev on nad meiega. Seega, esimene õhtusöök oli koos pagulastega (kes oma välimuselt ajasid mulle veidi hirmu peale).

Olen nüüd paar päeva tööd ka teinud. Vahetused on 8 tunnised, mis oli umbes sama nagu boostis. Seega olen ajatajuga okei, ainult et jalad hakkavad peale 6 tundi valutama. Seda nagu eestis küll ette ei tulnud.

Maja, kus elan, on Barn. Veider on siin see, et siin on igal majal ja igal ruumil oma nimed, mis siiani mulle oma norrakeelsete häälduste poolest meelde ei jää. Nende jaoks on see väga loogiline ja kohe aru saada, mis kohast räägitakse, aga mulle mitte.  Eniveis, elan siis Barnis. (Saame sõpradeks, mina olen Barni, ma tulen magusa maitse maalt....) Jaa, et siis elan küll ühes magamistoas, aga ma olen terves majas siin üksinda. Ehk siis kolmekorruseline maja kahe suure saaliga, köögi ja mitmete magamistubadega on praegu ainult minu valduses. Varsti harjun sellega ära, aga siis lüüakse mind ka välja pisikesse majja koos teistega noortega. Saab olema lõbus.

Veel kodus olles mõtlesin, et Eesti pikki valgeid õhtuid hakkan küll igatsema. Well, tulin siis siia ja avastasin, et isegi öösel on taevas sinine ja õhtud valgemad kui teil seal. Loodus on traagiliselt kaunis. Üks õhtu oli äärmiselt kaunis ja pikk päikeseloojang ja jah, ma tegin sellest oma  70 pilti erinevatest kohtadest. Oh wow, imetlen seda siin iga päev.

Seega, kokkuvõtteks öeldes on mul siin hea olla. Tunduvalt parem kui kodus olles. Nagu oleksin väga haige olnud ja nüüd tulnud haiglasse, kus mind ravitakse ja enesetunne paraneb iga päevaga. Isegi mõtlesin, et hea, et elus asjad paar kuud tagasi nii läksid nagu nad läksid, sest muidu ma tõenäoliselt vist poleks siin. Või oleksin olnud vähem ning rohkem igatsuses kui siinset õhkkonda nautides. Leidsin negatiivsusest üles positiivsuse.

Love life

Tereeee!


Tahaksin jagada oma juhusliku valiku tulemust.

Miskipärast on nii olnud, et juhuslikud valikud mu elus on olnud just kõige vahvamad. 2.aastat tagasi töökohta otsima asudes oli Boost täiesti lambist võetud valik. Ma polnud kunagi ühtegi smuutit endale sealt ostnud ega tegelikult polnud nende konseptsiooniga üldse kursis. Juhtus aga nii, et läksin ja jäingi sinna... kuni eelmise nädalani. Möödus 1 aasta, 10 kuud ja 1 nädal ning siis sai see teekond otsa. Õigemini ma ise lõpetasin selle. Vahetan oma teekonnal suunda ja lähen veidikeseks kodumaalt eemalt. Sellepärast tundsin ka mõtteka otsusena töölt lahkuda, nii kurb kui see ka poleks :'(

Nende aastate sisse on mahtunud hunnik uusi tutvusi; sõbrannasid; palju naeru ja lugematul arvul mälestusi. Vaatasin läbi nende aastate jooksul tehtud pildid ning siin nad nüüd on. Meenutamaks seda erakordset ajajärku mu elus.

Vigased 2015

Balbiino jätsipidu

kodubaari lagunemine :'(

Õlle ja summer 2015 

Ossiga päikese all ns

Kodubaari aka. Krissu haihtumine :'(

esimestel töönädalatel 2014 suvi

superwomään

Lahedaimad Sollichillarid

Bossiga kallistamas ns

veebruar 2015

Suvepidu hipidena 2015 

pulmakleit koristuspaberist ;)

LOVE LIFE!!!

Mõtted

Öeldakse, et homme on alati uus võimalus. - Tegelikult alati teist võimalust ei tule.
Öeldakse, et ole see kes oled. - Tegelikult meeldib inimestele rohkem, kui näitleme end paremaks.


Paljud inimesed näevad sinus vähemat, kui sa ise endas näed. Mõni näeb aga rohkemat kui sa isegi näed.


Mõnikord avab teine inimene su silmad. Teinekord aga sulgeb ta sinu silmad nägemaks.


Kõik, kes kiirelt tulnud, ka kiirelt lahkuvad.
Need, kes annavad aega asjade settimiseks, nemad jäävad ka pikemaks.


Plaane võib teha. Kuid alati lähevad need vastupidiselt.


Julge unistada. Aga julge ka unistada valust.


Ühele naeratab õnn alati. Teisele ei naerata mitte kunagi.


Ütleme, et meil ei vea kunagi. Ei üksinda ega ka mitte koos.


Varja pisaraid ja naera. Varja naeru ja nuta.


Kas oskame vigadest õppida, või on need ainult ettekäänded?


On parem ukse avajal ka uks sulgeda või jätta lahtiselt?

....

// Peace//

New year, new me

Sellise aastanumbriga blogipostitust polegi veel olnud. Wow. 

Seekord ma ei öelnud endale, et see aasta tuleb parem kui varem. Lihtsalt olin ja võtsin nii nagu on. Kuid juba praegu saan öelda, et see aasta on alanud erilisemalt kui eelnevad.

Nii huvitav on näha, kuidas teinekord lased kaua kinnihoitud mõtetest lahti ning teed uued detailsed plaanid. Siis aga läheb elu ikka oma teed ja üllatab sind. Jumala teed on imelikud. Ootad palju, saad vähe. Ootad vähe, saad kuhjaga. 

Connor Franta pani täna oma video üles, mis seekord oli luuletus uue aasta kohta. Seostasin neid sõnu ka enda eluga ning seetõttu lisan selle siiagi. 

New Year, New Me

Every 365 days we are given a fresh start

A new beginning with no looking back

A time to rearrange all the pieces in our heart.

Now naturally, 

I want to take this oppurtunity and run...

Will I finally do that thing I've always wanted to?

Can I go there once, twice, maybe with you?

Hmm..

how about I try something new?

Sounds scary! Don't think, just do.

Okay, let's make a list

I say to myself

I must insist

This all be planned out.

Make more, eat better.

Take a tour, be less of a fretter.

Write it down, record it all

Leave town, give them a call.

A change of look, a different art

Learn to cook, time to restart

Use your eyes, speak your mind

No more fears, passions to find.

Work hard, come on breathe

Drop your guard, discover more me.

Some simple tasks to make for myself

A few goals to give me some help.

The potential is great

The options are endless

There's no time for fate

It's up to me to be my best.

New Year, New Me

- Connor Franta

Üksinduse täring

Ma ei taha, et inimesed oleksid kurvad. Ma ei taha, et inimesed oleksid üksikud ja nukrutsevad.
Kuigi ma tean mida need inimesed tunnevad, ei oska ma neid ikka aidata nii nagu tahaksin.


Hiljuti kirjutas üks endine klassiõde oma pildi alla teksti, millega ma nõustun täielikult.
"Mida ma olen elus õppinud? Tee kõik üksinda. Ole iseendaga ja vaata, kuhu elu viib. Halb on minna üksinda, aga siis sa ei vastuta kellegi teise tunnete ja heaolu eest. Sul on võimalus mõelda vaid endale. Alati arvan, et vajan kedagi kõrvale, kasvõi kindlustundeks.. aga tegelikult on üksi parem. Sa avastad rohkem, sa näed rohkem, su vaade on avatum. Ole lihtsalt iseendaga. Küll sa näed."

 Üksinda on ka lõbus ja kõike on võimalik saavutada, kuid see pole tore siis kui inimene ise sealjuures ei tunne end mugavalt. Siis on ta vaja sealt välja tuua.
Meil kõigil on vaja üksinda perioodi. Mõnele natukeseks, mõnele terveks eluks...

Whatever comes, let it come

Hei!

Sügis on juba mõnda aega kestnud ning kogu kollane-oranž vaatepilt muutub iga päevaga aina pruunimaks. Loodetavasti saab varsti lund!!!
Meenutamaks seda värvilist aega, lisan siia sügiseseid pilte :)

Ilumess Helsinkis

Hei! 

Üks korralik blogitäiendus tuleb siit nüüd, be ready ;) 

Sügis on tore aeg igasuguste messide korraldamiseks, näiteks ilumessi korraldamiseks. Suvepruun on maha kulunud ning inimesed valmistuvad end talveks vastu võtma. Eestis oli ilumess eelmine nädalavahetus, ehk siis oktoobri teine nädalavahetus. Viibisin kõik päevad seal kohapeal ning ostsin-nägin nii üht kui teist. Sellest aga jäi veel vist väheks, sest käisin nüüd nädal hiljem ka Soomes ilu- ja moemessil. Õnneks mitte üksinda, ega tööga, vaid toredate uute kursusekaaslastega. Oli tore-tore-tore päev ning lahe messimöll. 

Veidi pilte ning ilujuttu ka kohe. 

Tema nautis vaadet ning tal polnud aimugi, et samal ajal on ta mulle super hästi modelliks ;)

 Mess oli moe-tervise- ja ilumess ning väga suur. Tallinna messikeskusest kohe kordi suurem. Kui arvasime, et nüüd oleme juba läbi jalutanud kõikjalt, siis avastasime veel ühe osakonna, kuhu paar tundi kadus. Meigitooteid, füüsilise treeingu tooteid, riidetooteid -  seda kõike võis sealt leida. Meie pilku köitsid kõige enam meigiosakonnad ning seejärel moeosakond, mis oli meile pigem harivaks ning eriala koha pealt silmaringi laiendavaks. Tervise ja jõusaali boksidest saime aga tasuta müslibatoone söömiseks ja proteiinijooke joomiseks. Tipptasemel degusteerijad oleme võiks öelda :D

Messil käidud, jäi meil päris mitmeid tunde veel linna peal käimiseks. Sõitsime trammiga kesklinna ning alustasime pärastlõunase chillimisega. Kõigepealt sööma, siis Starbucksi, võtsime Pumpkin Spice Latte nagu praegusele hooajale kohane, ning siis liikusime shoplema. Selline armas tunne tuli, kui teenindaja ütles, et "oh, I love your name!" ja viiekesti poes ees nagu tõelised turistid tumblr-stiilis pilte tegime oma topsidega :) 

Nice puhkenurk selleks, kui ostlemisest tüdinenud

 Õhtune jalutuskäik võõras linnas tulede keskel on midagi, mis teeb iga kurva tuju rõõmsaks. Ma ei tea, kas asi on selles, et ei ole koju kiirustamist või muretuna ringi ekslemises, kuid midagi eriliselt selles on. Mulle nii meenus jalutades eelmise aasta novembri lõpust nädalavahetus, kui käisin Göteborgis sõbrannal külas. Siis olid igal pool jõulutuled ja kaunistused ning samuti, selline perfektne aeg tuledes kesklinnas jalutades. Hetkel (õnneks) veel jõulukaunistusi pole, aga sellegipoolest tabas hilissügise, varajõulu tunne mind eile nii tugevalt. Alates sellest hetkest keerlebki minu peas nüüd vajadus soojuse ja jõulutemaatika järele. Aga ma olen enam kui kindel, et paari nädala pärast hakkab jõulustaff vaikselt sisse imbuma ja siis enam nii excited pole.

 Pikk päev, väsitas ära. Aga vahelduseks oli nii hea.
 Something something nüüd midagi ka mu saadud asjadest, mis panid silmad särama.

Kõigepealt, suur, sinine, paks, PEHME sall, mis on vaieldamatult minu viimase aja parim ost ning praegusel hetkel lemmik kangas-toode.  Selle kõrval Madara näogeel millelt ootan imesid. Alumises reas: Neutrogena kätekreemi testrid (Norra toode, ilmselgelt meeldib); Hurraw huulepalsam Chai spice lõhnaline mmm... ; Siis väga lampi valitud valge nude toonis küünelakk ja heleroosa huulepulk; ning mini Palmolive duššigeel, mis näeb lihtsalt nunnu välja ja on reisile sobiv.
Just girly things you know :D

Yeah, see vist ongi kõik. Ammu polnud kirjutanud ja nii hea oli ka pildistada, et üks terviklikum postitus kokku panna. Nüüd jälle hea ja mõnus olla :)



Byebye!