I promise...

Ma luban, et ühel päeval on mul väike majake mägede vahel, järve ääres. Ilmselgelt Norras. 

Unistused on loodud täituma. Annan oma parima ja teen kõik, et ükskord seal olla. 

See oligi kõik, mida tahtsin öelda.

Peace. 

/ikka veel eksisteerimas, Ingrid/

Vihmased ilmad ja pisarad

Vihma kallab ja õues on pime. Inimesed räägivad sügisest ja koolist. Kas tõesti on juba suvi läbi?

Mina isiklikult juba igatsen neid valgeid öid ja päikselisi päevi. Kuidagi kiirelt möödus see, kas pole mitte nii? 

Nii palju on jäänud tegemata ja tahaks veel valges töölt koju jalutada, mitte sügispimeduses. 

Samas, nagu mina ikka, üritan asjades näha ka teist külge. Sügise tuleku hea asi on ehk see, et ma saan veidi midagi uut ellu juurde. Uus hooaeg ikkagist. 

Hetkel pakuvad mulle aga rõõmu pikad magamised; kaubanduskeskuste betoonist tagakoridorid; tühi Rocca Al Mare töö lõppedes ja söök. 

Tegelikult on elus ka rohkemat olnud kui töö, magamine ja söömine. Lihtsalt kõike ei jõua talletada ja mõndadest asjadest on huvitavam face to face rääkida. Palju on ka sellist, millest üldse ei tahaks rääkida.

 

Polegi nagu millegi uuega teid üllatada....

Kõrvenõgesed lehvitavad

Juulikuu saab varsti läbi. 

Aga et ka juulist oleks mingigi märge siin sees, siis üks mõte vannitoast. 

Kui palju on vaja aega tagasi kerida, et asjad oleksid paremad, et rahulolu oleks olemas ning kahetsus puuduks? 

Kust oleks pidanud algama see piir, mil valikuid teisiti oleks pidanud tegema?

I. 

Stay cloudy

There's always some tears

Siin ma nüüd siis olen. Istun köögilaua taga, peal kunstripsmed ning juustes pool pudelit juukselakki. 

Teises toas, laua peal, on diplom pealkirjaga "Gümnaasiumi lõputunnistus". 

Öeldakse, et iga lõpp on millegi uue algus. Eks paistab, kas ka seekord see paika peab. Hetkel tundub küll, et see on lõpp... 

Vegeteerin

Reisil on käidud, PP on läbi, eksamid tehtud, 9 päeva pärast lõpetan kooli (mul pole siiani veel kleiti) ning mul pole õrna aimu, mida ma suvel teen. Nüüd ongi see koht, kus ma tahaks pausi. Mõtlemispausi. Mitte aga tundi-paar, vaid nädalaid või isegi tervet kuud. Või siis abi, väikest vihjet elu elamiseks. Nagu õlekõrred, mida saad kasutada kui häda käes.  Ma tõesti ei tea, mida teha. Aga samal ajal, kui ma mõtlen, siis aeg tegelikult jookseb ning ma tehtud ei saa ikka midagi. Imelik oleks järjekordselt lasta ajal mööda minna ning ainult meenutada kõike seda, mis tehtud. Minevikus on juba elatud, nüüd tahaks actionit, teadlikkust ning unistusi. Unistusi jah, et saaks ikka kõrgemale ja kaugemale mindud. Unistused hoiavad ära taandarenemise ning sillutavad teed tulevikku.
Kõige raskem aga on see, et ma ise ka ei tea mida ma tahan.

Tuba 518

Käisin lendamas. Mõnus oli, mulle meeldivad lennusõidud. Seekord maandusin siis Bulgaarias, Varnas.
Olin koos veel 8 klassikaaslasega, kellega sõitsime musta mere äärde nädalaks puhkama.  Aeg sai täiesti õige valitud, sest Eestis oli just kuumalaine läbi saanud. Meil aga oli päikest, kuumust ja kõike muud. Päike mind kahjuks väga ei armasta, läksin ainult roosakaks ja päevitasin prillid silmade ümber :)
Hotell oli meil 5 tärni, päris korralik, ainult me ise muutsime oma toa koledaks ja rõdu klaasikilde täis. Aga voodid olid suured ja pehmed.
Jõudsime päris palju igasuguseid toredaid/igavaid asju teha. Loetelu läheks liiga pikaks, kui kõik ette lugeda, oh well, well, well... Punt saksa noormehi oli ka meile seltsiks, fun oli nendega.
Suht palju jalutasin ümbruses ise ringi ja avastasin kohti (üritan lähiajal siis flickrisse pilte ka panna). Varna linnas käisime ka ükspäev shoppamas. Riidepoeketid olid suhteliselt samad mõlemas kaubanduskeskuses. Nende vahel oli aga surnuaed, kuhu me ära eksisime. Seal ei tundunud just kõige ohutum olla ning lisaks saime poriseks, aga noh, vaatamisväärsus seegi. Linn üleüldiselt oli väga hall. Majad suured ja lagunenud, rohi niitmata, jne. Eesti näeb oma väikelinnadega selle kõrvalt ikka väga läänelik välja.

 Igatahes, hoolimata sellest, et algul olin skeptiline ja ei oodanud väga seda, siis mina jäin rahule. Kas teeksin aga kõike samamoodi uuesti kui saaksin, hmm.. vist mitte.

NB: check that evolution