Kõik pole veel täiesti hall

Hihiii, veel enne kui magama jään, laotan teie ette selle toreda pühapäeva.
Öösel-Hommikul olid unenäod imelikud.. aga see pole tähtis.
Istusin lõõskava päikesega toas. Vaatasin, kuidas naabrusrahvas särkide väel jälle grillis midagi head ja paremat. Kadestasin neid. Tahtsin ka õue. Ajasingi vopsvops korralikud hilbud selga ja linnapoole. Oiii kui soe oli õues. Päike küttis mõnusalt.
Draamateatris saime klassiga kokku. Käisime ringkäigul mööda draamakat. Hästi huvitav oli. Laest kuni keldrikorrusteni välja. Nägime rekvisiitide ja kostüümi ruume. Kabinette, proovisaale ja tehnilist lavatagust. Muidugi saime ka ise laval seista. Hihii, nii mõnus on laval olla. Saal tundub sealt hoooopis hoopis väiksem ja kõik rahvas nii ligidal.
Ning kuna me pidime õhtul niikuinii vaatama etendust teatrimaja loomise kohta, siis oli meil linna peal veidike aega. Lõin Marleeniga kampa ja käisime kohvas ja siis jätsi ostmas. Pendeldasime veidi Virus ringi ja läksime Seppälässe. Ja oi-oi-oi mis ma nägin. Kingad. Sinise,punase,kollase lillelised värvilised kingad. Niii kenad ja nii mõnusa madala kontsaga. Nunii, saapad jalast ära ja kohe proovima. Uhh, kuidas need mulle meeldisid. Kahjuks polnud mul seppäla sooduskaarti ja kinkekaarti kaasas ning aega nende järele sõitmiseks bussiga poleks piisanud... Nii pidingi lahkuma poest kingadeta, kuid teadmisega, et 24 tunni pärast on need mul juba olemas.
Edasi liikusime teatrisse. Istusime oma valedel kohtadel ning lõpuks kui nende kohtade õiged omanikud tulid, tegime väikest vahetust. Šhakalaka. Etendus oli naljakas. Kohati isegi väga naljakas. Ahjaa, pealkiri oli "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..." ning nagu mainisin, rääkis see teatri ehitusest ja selle rajamisest. Peaosades olid Ivo Uukivi, Mait Malmsten, Tiit Sukk ja Guido Kangur. Lisaks veel mõned naisnäitlejad ja Märt Avandi, offkoors. Tema on alati näidendites sees. Seekord oli tal ka eriti head tükid. Hehee, naerda sai palju :)

Etendus lõpes lambisel kellaajal, mingi 21.30, aga Marleeni buss läks 22.30... niiet tal oli tunnikene aega. Otsustasin olla hooliv klassiõde ning oodata temaga veidikene. Käisme Hessist läbi ja siis läksime alla terminali istuma, aga seal...
Seal oli üks tore tädikene nimega Olga (või oli ta Olja..) kes rääkis meiega kolmes keeles. Just nii, tema segane jutt käis segastes inglise-eesti-vene keeltes läbisegi. Alguses tahtis ta lihtsalt teada, mis kell tema nr 35 läheb, kuid hiljem rääkis ta palju ja pika jutu meile maha. Näiteks seda, et Pelgulinn on Kopli ja noored tüdrukud peavad elama kesklinnas. Lisaks ei meeldinud talle Marleeni prillid ja see, et ma nuuskan. Ise oli ta paraja vine all ning hambad tema suus olid.. parajad söekuubikud. Õnneks või õnnetuseks oli ta ise teadlik, et ta on hull ning seda ta meile ka pidevalt korrutas. Naerda saime küll kõvasti. Aga selle naermisega oli ka nii, et kui ta arvas et me naerame tema üle, siis ta muutus jube kurjaks. Umbes 15 minutit või veidi rohkem said teised kõrvalseisjad vaadata, mis komejanti see tädikene meile teeb. Siis tuli tema buss ning ka meie Marleeniga ütlesime, et hakkame nüüd minema. Liikusime kähku-kähku õue, aga seal oli külm. Liikusime jälle alla tagasi ja samal ajal luurasin, et teda tagasi pole tulnud. Õnneks oli plats puhas ning ühtegi tuigerdavat naist sogase jutuga polnud näha. Seega saime rahulikult järgmised 10 minutit istutud.
Läksin bussile ning vaikselt tagareas istudes rääkisin emmega telefoonas juttu.

Selline muhe pühapäev Draamateatris ja Virus Marleeniga =)

Lebot uut nädala algust!

Monster faces

Cooling rolling

Oeh.. ükskõik  mida ma ütleks, kõik tundub talumatu. Seetõttu vist annangi tuimalt eilse tänase meeldejäävamate sünmuste ülevaate ilma pikemate tunneteta. 

Reede oli mõnus lebo. Hommikul sai korralikult välja magatud, kümneks kooli. Meedias oli ülesanne mõelda välja mingi üritus. Mõtlesime selle Anniga välja ja pool tundi oli jällegist niisama lobisemine.

Sotstööde tunnis käisime Käo Päevakeskuses. Seal on siis need puuetega lapsed. Nägime ka päris paljusid neist. Ning nii mõnigi meie klassist oli peale seda vait. Eks raske ole see elu, kui sa ei saa elada täisväärtuslikult. Tagasiteel mõned arutasidki, et mida tema teeks kui ta laps tuleks selline.. 

Mina mõtlesin, et mina virisen liiga palju. Olen ju terve ja mõistan maailma nii nagu see on. Oskan rääkida, kõndida, mul on olemas kõik kehaosad ja vaimupuuet mul ka pole. 

Läksime Solli juures maha, käisime Hessis ja siis kooli tagasi. Keka oli paralleelklassi ja mõne 12 klassi poistega koos. Mängisime võrku. Ja mind pandi ka võistkonda.. pekki. Ma pidin end ära peedistama seal.. -.-  Kõik oli suhteliselt okei, kuni tuli minu kord servida.. Siis läks võrku ja õpetaja saatis järgmise tüdruku minu asemele.. Ülejäänud tunni olin pingil istuja.

Kunsti jõudsime pooleks tunniks, sest klassijussi ja puhvi vahet on ka tore käia :) 

Mul oli klaveritund ka. Olin seekord eriliselt tubli ja sain õpetajalt kiita. Järgmine või ülejärgmine kord esitan oma loo klaveril hindele ära ja siis on korras selle asjaga. Pärast läksime veel aulasse ja mängisin esimest korda elus tiibklaveril. Awsum oli ;) 

Ja siis lõppes ka minu rahulik päev ja edasised tunnid olid sõitmine ühistranspordiga mööda linna. Mingid jubedad ummikud olid ka ja ma sain vahepeal tõsiselt kurjaks ühistranspordi ja tipptundide peale. 

Saime Juliaga kokku. Tal on armsad mururohelised juuksed. Väike istumine tema rahvaga ja siis liikusime Olli. Veidi pabistasin, et mis saab, kui ma nüüd ühe tundmatu rohepeaga kohale ilmun, aga väga tore oli. :D Kuna ma eelmine suvi käisin ringi punapeaga, siis nüüd see rohepea minu kõrval kedagi enam nii väga ei üllatanudki. Igatahes tore noortekas oli. Vähe saime olla, aga muidu oli tore. 

Poest läbi ja minu poole õhtuks. Sõime pitsat, kuulasime vanu laule ajast kui olime Jänedakad. Sõime kollast meloni jäätist ka.. kuni süda pahaks läks. Siis pikutamist nolamist pildistamist lollitamist elutoa vaibal ja sliipi. 

Hommikul sain teada, et ma norskan. No tõesti, see on tänase päeva kõige suurem üllatus. Sest ma olen terve elu arvanud, et ma ei norska.. ja nüüd ma ei tea mis saab.. 

Päeval liikusime linna peal ringi, käisime Osturallil, varustasime end hunniku meigikraamiga ja siis istusime Hessis.

Lilleputkade juures nägin üht sõpra.Chättisime niikaua kuni Julia mulle punase roosi ostis :D ja siis liikusime edasi Baltasse. Seal saime Helinaga kokku. Saatsime kõik karvased-sulelised rongile ära ja liikusime Helinaga minu poole. 

 Vottttt..... homme jälle linna peal terve päeva ja Draamateatrisse again. 

Selline tunne on, et nagu kästakse elu elada. Nagu see oleks kohustus elada. Kuigi samas vahest üldse üldse ei viitsi... 

Yeah.. bye. 

Ma lihtsalt tunnen, et ma olen nii halb sõbranna. 

Maybe i´m a different breed

Kuulan hetkel ühte lugu juba kuuendat korda järjest. Kummitab, ei lähe peast ära ja ei lase keskenduda.
"Sail... Maybe i should cry fo help."  
Laul sai läbi. Keelasin end seda 7 korda repeat vajutamast. Kirjutan veel mõned mõtted ennem kui langen unesügavikku.
Niisiis, paar viimast päeva.. nendest pole mitte muffigi rääkida. Kool röövib kogu energia. Ning peale kooli ongi vajadus magada, et energiavarusid täiendada.
Eile, kolmapäeval läksin ka magama. Plaanisin tunni ajase powernapi teha, et enne kodukat asjad korda seada. Aga millalgi kuulsin läbi une helinat. Mingi tir-tirr käis koridoris. Yea.. ilmselgelt magasin ma enda kodukasse sisse.. Feil. Tudisena liikusin seal ringi veidi ja kui olin toibunud siis tuli ka energia ja power. Kodukas oli lahekas. Mitmedki olid haiged, aga meie tegime nende jaoks (kodugrupi)koduvideo. Sõime, rääkisime, palvetasime ja tavaline värk. Arutlusel oli ka palvetamise teema.
Tundus, et korter jäi liiga kiiresti tühjaks. Ja siis jälle õppima.
Kodutööd sakivad.
"Maybe I´m a different breed. Maybe I´m not listening. So blame it on my A.D.D, Baby"  
Hommikul, kui ma bussiga veeresin, nägin ühte tuttavat. Hiljem ta ütles mulle, et ta mõtles just enne, et ta tahaks kedagi tuttavat näha. Ja kui ta vaatas bussi, siis tal oligi et "oo, Ingrid on ju seal!! :D " - tänase päeva lahedaim asi vist.
Täna mata tunnis avastasin, et kui minu kõrval pole Marleeni ja minu eespingis mitte ühtegi klassivenda kellega lobiseda, siis ma saan seitse korda paremini matast aru, ma olen seitse korda töökam. Ja success saadab mind.
Kuidagi eriliselt vara jõudsin koju. Jahutasin end sellest palavusest ja kehkast ning sõin. Harjutasin klaverit ning panin end valmis õhtuks. Aga siis selgus, et vend on haige ja kõik me plaanid jäävad ära. Fuu.. juba teist nädalat järjest.. Plaanisin ikkagist välja minna, aaga.. eih. Lõpuks passisin ikka diivanil telekat vahtides ja kisselli luristades. Imetlesin oma kohevaid-looklevaid-lainetavaid-sassis-keerdus-krussis-pehmeid juukseid. Mõnus afrokas. Mõtlesin, et lahe olekski iga päev selline välja näha.
"Sail"
Elu kuidagi läheb teisiti kuidas ma sooviksin. Tahaks muuta osasid asju, aga ei. Ikka lähevad need nii nagu on minu tahtevastane. Tahtmistele ei tohigi järele anda, aga tõesti.. lihtsalt nii nõme on juba, sest kõik läheb vastupidi. Nagu minu olemasolu siin ei arvestatakski. Olen killuke sellest värvilisest massist, kus mind teiste säravate isiksuste kõrval ei märgata.Kurb olen. Ja kurvaks ma ka jään.
Minuga ei juhtu midagi lahedat. Ma lihtsalt olen olemas. Aga mitte midagi ei juhtu. Iga päev oleks jälle nagu üks raisatud rahakopikas, mille eest pole midagi saadud.
Ma ei oska enam midagi öelda.. tahan magama minna.

3vanapictures

Lappan vanu pilte. Midagi summer 2010st

Too deep to be a freak

Oli tavaline feil teisipäev. Hommikud sünged ja viimases tunnis on vaat nii, et ei saa sosinal naermist lõpetatud.
Peale tunde chillasin Kristiines. Sõin, kuulasin mussi ja passisin inimesi. Nii lambiselt kui võimalik. Koju sõites kukkusin trollis noormehele otsa. M, Olümpia juures sebisid mingid mustades mundrites maskide ja eraautodega politseid ringi. Toppisid kellelgi käed raudu ja sundisid autosse.  Xymelin sai tänase päeva jooksul sõbraks, sest nina on mahedalt kinni.
Põnev.

Õhtul:
Mina hoian süles väikest paarikuist vennapoega kui teised riietuvad.
Vend: "No harjuta-harjuta. Varsti saad rohkem hoidma hakata"
Vennatütar (7vuotaa): Kas ingrid saab emaks ?!!??!??!!?? *ja seda täitsa tõsisel häälel*
Kõikidel naerukad. :D :D


Tuu tiip tuu bii öö friiik. Tühjendasin telefonist pilte arvutisse ja veidi värvi andmiseks siia.

Klassiõde juunistas ükspäiv südamekese

Vahepeal sain õnnelikuks saapaomanikuks

see olen mina. Massive varjuga ja tuhmunud värviga. 

päeval on mõnikord niisama aken põrandal.. wat?