Wednesday, August 10, 2011

Chris Tomlini laule

Täitsa lõpp, kui palju on ilusaid kristlikke laule. Tegelikult ma tean seda ammu, aga mõnikord ma lihtsalt avan oma kõrvad ja siis üllatun jälle. Ja need sõnad, mis igas laulus on, need on alati nii õiged. 
Täna lisan mõned Chris Tomlini laulud. 
Loodan, et ikka mõni viitsib neid kuulata ka. :D 


Kumises täna terve päev kõrvus...

TEUK-i laagrist jäi meelde...

Lemmik.

Sügis tuleb rõõmuga

Täna on siis 10.august. Nagu.. mõelge. 10 august !!! Vaheaega on alles täpselt 3 nädalat. Siis on juba september. 

Kuid sellegipoolest on juba tunda sügist. Eile ja täna õues ringi jalutades tundsin, et kuidagi teistsugune lõhn on õues. Mitte, et keegi oleks kusagil tossutanud, vaid, et õues on selline vana muru ja äraõitsenud lillede lõhn. Ka aiamaal on peenrad kuidagi teistsugusemad kui kuu aega tagasi. Herned on õitsenud. Punatäpilisi maasikaid pole. Porgandipealsed proovivad kuidagi oma päid püsti hoida ning kaalikad koos peetidega proovivad veel viimseid nädalaid oma suurusele mõõtmeid lisada. Kõrvitsad on igasse ilmakaarde oma varred laotanud ning kõrvitsad ise on nagu suured kollased õunad nendes roheliste lehtede rägastikus. Tundub kuidagi nii imelik mõelda, et juba hakkabki suve ring täis saama. Praegu veel on mida nautida, kuid kuu aja pärast on samal kohal veel viimased viljad, mis on maha jäetud või siis mustad üleskaevatud peenrad. 
Siis tuleb sügis, koos kõigi oma tuules tiirutavate lehtedega ja pärastlõunaste päikese soojusvalingutega. 
See on tulevik minu mõtetes. Kuid veel lähemas tulevikus umbes nädala pärast, või nii, on õues kombainide müra ning veoauto tiirutamine. Vili tuleb enne sügist ka maast ära korjata. Et siis saaks sügis tulla ka põldudele ning põllumehed saaksid hakata valmistuma sügistöödeks. Tuleb ju ennem suvetööd ära lõpetada, et saaks asuda sügistööde kallale. Kuigi neid töid on ka siinmail nii palju, et korraldada oleks vaja lausa töötalgud, kus võiksid osaleda kõik onoored :) saaks palju töid tehtud :)

Aga see selleks.
Sain oma mõtted nüüd rahus välja öeldud, kuigi oma mõtetes oli mul plaanis hoopis kirjutada oma mõttesegadusest ja mind jälitatavatest unenägudest.. kuid ju siis pidin jätma need mõtterajad kirjutamata. 
Õhtuni !

Tuesday, August 9, 2011

Luulerajad jätkuvad

Jällegist väike luulerada.. kuid seekord mitte ainult minu. Alguses on segane.. vahepeal on suht mõistetav, kuid  lõpp läheb vist jälle kaugele.. :)


  Täna ma koristasin tuba.
Alles märkasin, mis kell juba
ühepajatoidu sees oli uba 
olles valmis sööma, hoidsin käes nuga..
Ma tahtsin lõigata, aga ema ei andnud luba.
 Läksin õue ning tusas loopisin muda
 Kuid sellele järgnes pikk mõttejada
 sain aru, et mu pahameel on kasutu ning jama
 Läksin tuppa ning jõin enda rahustuseks tassi kama
 Vabandasin ema ees, et oleksin süütundest vaba
 Kuid tema arvas, et see on juba unustatud jutusaba
 seejärel nautisime koos pada
 Ja olime edaspidi tülidest vaba.
 Õhtul lebasin voodis, tekk vastu naba.... 
 Ja unistasin, et mis saaks kui tema tunneks minu vastu sama.. 
 suundudes unistustesse hülgasin hetkeks maailma vana
 ja soovisin, et oleksin sama muretu, kui kana 
 sundisin keha, et kujutlusvõime küüsist vabaneda, lama..
 ning tahtsin jääda unemaailma
 lastes selleks looja oma silma
 ja mitte lasta oma mõtteid laia ilma
 ning sügavas unes tundsin rõõmu ma
 sest karmist reaalsusest olin vabanenud enda hingega
 kuid teadsin sisimas, et vaid hommikuni võin puhata
 et siis jälle uue hingamisega päevale vastu astuda
 ärgates aga tundsin end ikka veel väsinuna
 ja ei tahtnud üldse oma keha voodist välja liigutada
 mõistes aga, et see on vajalik, tõusin istuma
 ja komberdasin ikka veel unisena hambaid pesema
 peeglisse vaadates meenus mulle aga õhtune mõttelennu rada
 mille peale ma lasin silmad piinlikkusest maha
 kuigi sellest teadsin vaid üksi mina
 oleksin ma soovinud, et ka sina teaksid seda
 jah, Sina, kui Sa vaid oskaksid märgata
 aga sa alati proovid minu eest põgeneda
 joosta kaugele, olla kättesaamatu, peituda
 ja mulle enda mõistatamisega valu teha
 Sa võiksid pigem mult küsida: " ehk olen see mina?"
 või on see keegi teine, kes pole veel mind leidnud 
 küsimuste rohkuse tõttu mus süda on nurka aetud
 ja rõhuva üksindustunde kihiga kaetud
 hinges hüüan, päästke mind muredesse maetut
...



Kunagi väiksena luuletasin Norrast

Norra

Kui Norras on hommik,
 ei söö norrakas kommi,
sest pudru laual on pea.

Kui Norras on lõuna, 
ei söö norrakas õuna, 
sest heeringas lauale kantakse pea.

Kui Norras on õhtu,
sügab norrakas kõhtu ja ütleb,
et kommid ja õunad on head.  

I.A.

Monday, August 8, 2011

suvelaager Elu Kutse

3-7 august olin Pilistveres. Ühes kaunis maalähedases kohas, kus toimus selle aasta Oleviste suvelaager. 

Minek oli üheskoos kolmapäeva varahommikul Balti jaamast. Saime kõik kokku ja rongiga Türile.
Rauno kaameraga veidi vusserdamas. Kristel seljataga
Rongis oli chill. Veidi sai feilitud, naerdud ja laagri tunnet tekitatud. Oli mõnus sõit, mis lõppes Türil.
 Türil ootasid meid suured bussid, kuhu ladusime ennast koos suurte kottidega sisse. Sõit möödus küpsiste ja pildistamise ja apelsinimahlaga, kuniks bussid seisma jäid. Mustlane tuli bussi ja küsis raha. Muidugi pärast tuli välja, et see polnud päris mustlane. Väike nali jälle meie kulul :)





Kohale jõudes ootasid meid suur rahvahulk juba ning õhupallid. Igaüks, kes bussist maha tuli, sai õhupalli. Sinna peale saime kirjutada oma head soovid laagri jaoks. Õhupallid lendlesid igal pool.Väga armas vastuvõtt.
Ainult osa üle 200st noorest, kes olid laagris

 Pilistvere on häästi kaunis koht. Iseenesest on see väike külakene. Järve ja jõega. Külapood on seal ja kirik. Ning kiriku juurest viibki otsetee suure maja juurde ja laagriplatsi juurde. Põllud on ka seal. Ning metsad. Isegi surnuaed. Ning meie laagriplatsist veidi maad edasi on suur küün, kus toimusid meie igaõhtused koosolekud.

küün
kirik


Telkide kokkupanek
Juba rongis jagati meiel käepaelad, mille järgi jagati meid gruppidesse. Ning kohale jõudes ja peale telkide püstitamist ja kohaga tutvumist võetigi grupid kokku ja tehti tutvust. Mul oli lahe grupp. Teadsin peaaegu kõiki. Ainult ühte tüdrukut ei teadnud, kuigi tema polnud ka Olevistest. Ülejäänud on.Grupi juht oli Jaan. Korra Tapal kirikus ka käinud. Ning käib ta Nõo Reaalgümnaasiumis, kuhu läheb ka mu endine klassivend. Mingi tarkpeade kool. See selleks, meie grupi number oli siis 8 ning grupi nimeks sai Forever *kummuli 8* Ma isegi ei tea, kuidas see nimi tuli. Lihtsalt maastikumänguks oli vaja ja siis võtsimegi sellise nime. Teisel päeval toimuski siis maasikumäng. Mis algas varakult ja lõppes hiliselt. Võisteldi gruppide kaupa. Meie startisime viiendatena. Kell 11.40 ja tagasi laagriplatsile jõudsime umbes 17.30, niiet umbes 6 tundi matkamist. Räägin sellest ka veidi pikemalt. Nii, kokku oli siis 11 vahepunkti, mis tuli kõik läbi käia. Ning igas vahepunktis oli ka ülesanded meil, mida pidi lahendama. Näiteks: vikatiga niitmine, piiblitegelaste ära arvamine, piiblitaimede meelde tuletamine, maatehnika ja tööriistade äratundmine (ma ruulisin selles), lõhnade ära tundmine, asjade otsimine, küsimustele vastamine, pallide viskamine, õhupallide katki pumpamine ja palju muud. Matkama pidime mööda teed, mööda kruusateed, mööda põlde, läbi metsa, läbi võpsiku, läbi järve.Lõpus pidime ka mingi 800 m jooksma. Siis jäi mul küll hing kinni. Pole kevadest saadik jooksnud ja mul oli kott ka. Ning jalanõud, mis ei kannata jooksmist, sest need tulevad jalast ära. Niisiis oli teekond pikk ja väsitav. Kuulsin, et kokku oli see umbes 10 km.. Meil oli veel nii, et meie grupp tahtis otseteed ning hakkkasime minema oma sisetunnete järgi suvalt kusagile. Lõpuks, kui läbi raske metsa tuli meile jõgi vastu, siis üks võttis telefoni, gpsi ja kuidagi oma asukohta määrates vaatasime, et me panime ikka sajaga mööda :D Egas midagi, raskelt tagasi ja jõudsime ka meie oma soovitud sihtkohta. Muidugi oli kaks tiimi meist juba ette jõudnud selle ajaga :) 
Aga muidu oli lahe. Sai palju räägitud. Üksteist tundma õpitud ja kilosid kaotatud. 


Meie Forever *infinity* grupp. Magnus puudub...


Õhtuti toimusid koosolekud. Küünis siis. Esimesel ja teisel õhtul jutlustas Peep Saar ning järgmine jutlustaja oli Oleviste enda noortepastor Veljo Kaptein ning viimasel õhtul rääkis meile Meego Remmel usuimedest. Kõikide õhtute jutlused olid megalahedad. Ja igast lausest on midagi meil õppida. Kindlasti kasvatasid need jutlused minu usku ning palve väge. Jutlused läbisid teemat elu kutse. Elu kutse oli ka meie laagri peateema. Ning isegi õhtused meelelahutus osad olid sellele teemale rajatud. Õhtut juhtisid muidugi kaks koomikut. Siim ja Mart. Mulle meenutasid nad oma huumori ja olekuga Otti ja Märti :D Aga see selleks.
Õhtu lõppes alati ülistusega. Mis läks iga päevaga aina paremaks. Lihtsalt nii head ülistuslaulud ning nii heade häältega lauljad. Ning nii võimas Jumal kogu selle ülistuse keskel. Lihtsalt niii super laager niii super ülistusega oli. Rahvas täiega elas kaasa ning viimasel õhtul kestis ülistus lausa 2 tundi. Ja see aeg läks lihtsalt nii kiiresti seal lauldes, nagu oleks ainult pool tundi ülistanud. Super. Mina olen alati arvanud, et ülistus on laagri parim osa.
Ja mulle meeldis ka see, et sellel aastal oli sellele pandud väga palju rõhku. Otseülekanded ning helitehnika koos valgustehnikaga. Woaah



Helitehnika laud oli awesome :)












Laagris oli meil päeva ajal ka suhteliselt palju vaba aega, mida sai kasutada oma äranägemise järgi. Näiteks oli võimalus mängida võrku ja sulkat või pinksi. Veel sai ujumas käia. Järvel oli ka suur veebatuut.
Ning aias oli ka tavaline batuut. Ja võrkkiik. Ja siis oli veel kohale toodud kiiking !! nagu wohooo :D täiega lahe. Ma kahjuks ise ei käinud veel seal. Jäi puudu veidi julgusest. Ning lisaks olid seal ka koguaeg silmapaarid uudistamas. Ja ma kuulsin osadelt, et ikka jõudu peab ka olema, et kätega sealt kinni hoida ja põlvedest õigel ajal siis kükki lasta või püsti tõusta. Ohjah. Oli alles värk see. Aga tundus, et teistel oli lõbus. Ja ma olen õnnelik ka nende üle, kes said seda tasuta proovida.
Lisaks oli meil ka inglipost. Tähendas see siis seda, et sai üksteisele kirju saata. Vot selline lahe asi oli see. Ma saatsin ka kirju. Ning ma ise sain ka mõned armsad kirjad. Muidugi ainuke jama oli see, et need olid liiimiga kinni kuidagi pandud ja siis vahepeal hakkasid need ära kukkuma seina pealt..

Päeva ajal üldised tegevused olidki siis seminarid, sportlikud mängud ja chill. Seminaridest käisin mina ühel päeval "Unistustest reaalsuseni" ja teisel korral "Inimkaubandus ja seksiorjus". Peaks mainima, et see teine seminar oli ikka väga hea. Pani nii paljudele asjadele mõtlema. Veidi tähelepanelikum olema ning hindama seda head elu, mis meil hetkel siin on. Muidugi olin ma peale seda seminari mitu tundi vait ja kurvas meeleolus, sest see, mis tegelikult meie ümber ja teistes riikides toimub ning kuidas osade inimeste, naiste ja lastega käitutakse, see lihtsalt pole aksepteeritav. Meie ainus lohutus on see, et Jumalaga koos olles ei juhtu neid asju.
kirjaposti sein
kiiking



Ühel õhtul tulid laagrisse ka laagripusad. Ja kohe kähku olime ka meie selle ostu järjekorras. See aasta oli see ka must, aga ilma lukuta. Ees on siis kolmnurgad, mille tühi auk moodustab risti kujutise. Ning all on kirjas sõna kutse. Selline lahe pusa. Yeey, nüüd mul on olemas kõik kolme aasta pusad, millal ma käinud olen. Wii. Veits sai siis pilte ka tehtud, kui üks õhtu kandsime seda pusa.

Tegelikkuses olid pusad head, sest õhtuti oli meil niiii külm mõnikord, et brrrh... Näiteks esimene öö. Mina veel unustasin ka oma madratsi maha ja nii ma olingi ainult magamiskoti ja padjaga. Pusasid oli mul siis seljas kaks. Ja ma ikkagist kell 3.03 ärkasin öösel ülesse, tõusin istukile ja lõdistasin hambaid.
Aga teisel ööl läks õnneks palju soojemalt. Leidsime endale uue magamiskoha vastas telgis. Seal oli palju nalja ja paks madrats ja soe olla. Kolmandal ööl oli ka veidi soojem, kuigi siis olin ikka omas vanas telgis. Aga ma olin vist lihtsalt nii väsinud, et ma ei jõudnud külma tajuda. Ja siis olin ma ka täiesti pea sees magamiskoti sees. (see läheb riimi, btw )
Ja viimane öö oli ka mujal. Soojas telgis. ;)

TEUK-i tüdrukud pusadega 









pusadega, wiii

Viimasel päeval oli pühapäeva hommikul jumalateenistus kirikus ning peale seda oli ristimine. See aasta oli ristitavaid kohe eriti palju. 8 noort, kes tahtsid oma usku lasta kinnitada ristimisega. Oli tore vaadata ja kaasa elada. 






Ja siis hiljem, peale lõunasööki tulid bussid ning pidime jälle lahkuma. Oeh.... alati on see muidugi olnud kurb sündmus, kuid see aasta ma isegi ootasin veidi koju saamist, sest igatsus kodu järgi ja sooja vee ja voodi järgi oli nii suur. Kuid nagu ikkagist, venis minu kojujõudmine 5 ja pool tundi. Alguses siis Pilistverest bussiga Türile, sealt edasi rongiga Tallinna (Btw, rongis oli tore musa kuulata) ning siis poolteist tundi Baltas ootamist, Schnelli tiigi ääres jalutamist ning jällegist tunnine sõit rongiga Aegviitu. Seal oli mu emme vastas ning finally, kell kümme õhtul jõudsin koju. Siis Fb korra, veidi piltide vaatamist ja pessu ja magama. Niiii hea oli. Muidugi tekkis siis ka väike igatsus telgikaaslaste järgi. Kuid siin on mul ka ahv ja Maasu ja madrats, mida laagris polnud.


Kokkuvõtteks, oli super laager, suve tippsündmus,  mis ületas ootused sajakordselt. Tänud neile, kes korraldasid seda ja kes olid minuga laagri ajal koos.
Vaatan ja mõtlen, aga ikka ei saa aru. On siis või ei ole ??? 


pärast laagrit

Pärast laagrit olen maganud ennast välja ja söönud lemmikumat marjakooki. Pesnud ennast kõigist mudast ja rohukõrtest puhtaks. Avastanud, et mu kurk valutab ikka ning köha on krobeline. Ning nüüd sulandunud netimaailma, kus loen vaikselt sõprade blogid läbi, otsin laagrist pilte ja püüan siia ka kirjutada ühe põneva laagripostituse :) Aga seda alles mõne tunni pärast.


Tuesday, August 2, 2011

homme lahkun...

... laagrisse. Käimas siis Oleviste Suvelaager 2011. Tagasi tulen pühapäeval, niisiis pole mõtet ennem uusi postitusi oodata.
Loodan, et laager tuleb hea, kuigi pean kurbusega nentima, et ma pole nii elevil, kui kõik teised mu ümber. Aga eks siis paistab, mis juhtuma hakkab.

See ya in monday (or sunday) !!!