Tik-tak-tik-tak. Mul on halb olla. Panin kõik asjad kinni ja tuled kustu ja olin lihtsalt. Aga ei suutnud, nii halb on olla. Nina on kinni, sees keerab, rasvased mõtted on peas ja miski, mille kohta sobib tasutalauluks Goo Goo Dolls-Iris.
Mul on peas nii palju mõtteid ja ideid ja väljendusi ja ma tahaks neid kõiki kuidagi väljendada. Jagada seest välja teistele, puhastada end. Iseenesest poleks ju keeruline kellelegi lihtsalt kõik ära rääkida. Lihtsalt kõigile ju ei räägi. Kõik mõistavad asju omamoodi ja siis võidki olla nagu doup.. miks ma rääkisin. Tihtipeale kipuvad mõtted ise suust välja. Ega siis teatud liiki ebaterved inimesed ei pane ju tähele kas nad räägivad iseendaga peas või valjuhäälselt. Üks töökaaslane just üleüleeile ütles mulle, et tema arvates on lahe see, kuidas ma valjult mõtlen. Aa..oih..
Ma looodan, niii loooodan, et kõik läheb korda ja ma saan terveks ja uni tuleb tagasi ja ilm püsiks ühtlane. Mitte nii, et hommikul jõuan paduvihmaga koju kleidis läbimärjana ning sama päeva õhtul kappan päikeseloojangu saatel kummikute ja kampsuniga koju. Nii palju siis neist ilmaäppide tõmbamistest, good job.
Olgu, osad mõtted saidki nüüd peast välja põgenetud. Tuleb järgmine katse uinuda. Tik-tak-tok.
No comments:
Post a Comment