Õnneks kuidagi on läinud nii, et kui olen seal kõige madalama koha peal, siis tuleb midagi, mis boostib hetkeks jälle üles ning muudab edasiliikumise kõlblikumaks. Seega jaap, vahepeal on toredaid asju ka juhtnud, mida võiks-tahaks jagada ja meenutuseks kirja panna.
Hoolimata sellest, et mu korter näeb veel praegugi advendiajal täiesti jube välja, olen ma ikka võtnud inimesi vastu. Seega, paar lahedat külalist kõigi muude karvaste kõrval on sattunud köögilaua taha. Silja, tema külaskäik oli selline, et me lihtsalt istusime ja mõtlesime, et kas tõesti elu on toonud meid jälle kokku sellisel viisil. Oli väga lahe, sain oma olematut soome keelt harjutada, hah. Naerata ja nooguta ning ütle jo-jo.
Maarja külaskäik jäi kahtlemata kõige paremasse nädalasse üldse. Sest just seda õlga oligi mul tol õhtul vaja. Ma mitte ei taha siin praegu rääkida, kes mul külas käisid, vaid tahan just öelda, et need inimesed on tulnud just siis, kui mul on kedagi vaja. Seega, isegi kui on kõige üksikum hetk, võib keegi hea üllatada sind oma kohalolekuga. Või siis leiad kõige mustemal päeval enda postkastist kirja, mis toob hea esile.
Mõni nädal tagasi käisin Kristiniga Titanicu näitusel. See oli üleprahi lahe. Ma täiega soooovitan. See on lihtsalt amazing, kui sa lähed ja loed neid tekste ja vaatad neid asju, mis reaalselt olidki seal laevas tol hetkel. Kindlasti annab see hoopiski teist tunde, kui nüüd uuesti filmi vaadata. Piletiga saate endale n.ö varjutegelase ka. Mina olin 5 lapsega üksikema ja kahjuks läksin koos oma 4 lapse ja sugulaste-sõpradega põhja :(
Tahaks kingitusi saada juba. Olen paar kingitust juba pakkinud ning üle andnud ning nüüd endal ka väike kingisaamis tuju juba.
Ja, 2 nädala pärast samal ajal on juba vaheaeg, oooOOOoooo
lumiiiiiii |
No comments:
Post a Comment