Plastiliinist ilm

Sügis-Kevad-Suvi-Talv. Mis ilm, ei tea?

On päike ja on soe. Lähed magama, kuuled sibinat-sabinat ja avad silmad. Valge tuba, ruloo akna ees. Piilun sealt vahelt välja ja valged lumepiisad katusel. Miks, kuidas, ah? Lumi aprillis, wow.

Kevad oli hea. Väike päikesekene ja kerge tuuleiilikene. Piisavalt külm, et ülejäänud maailm ei saaks mind veel kadedaks ajada grillimiste chillimistega. Piisavalt soe  ja kuiv juba, et mitte mammutina ringi käia. Märg ei meeldi, vihm on tore, aga märg ei meeldi. 

Nüüd ei teagi. Mida teen? Välja shoppama ei saa minna, on märg. Rattaga sõitma minna on ka kahtlane, sest võib sajupilve alla sattuda või vesiliuga hoopis uppi lennata.

Nii polegi muud varianti kui tekikookoni sees teed juua ja aknast välja vaadates öelda wtf. 

//13.aprill// 

Võtame kokku

On mingi päev.. kolmapäev vist. Istun kohvitassi ja šokolaadiga ning otsustasin tulla lõpmatusse internetti oma elu sheerima.

Detsember on käes, aasta saab läbi. Kuhu ma aastaga jõudsin?
Well...
mitte kuhugi. Ma olen täpselt samas seisus, mis aasta tagasi. Lihtsalt targemana ja kogemuste võrra rikkama.
Seda annab ehk võrrelda igapäevase eluga. Hommikul ärkad kodus,voodis. Seejärel lähed välja, teed miljon asja, koged midagi, suhtled, õpid ja nii edasi, aga õhtu lõpuks oled oma voodis tagasi. Ringiga tagasi. Selline aasta oligi.

12 kuust 5 kuud olid kõige rõõmustavamad üldse. Ülejäänud 7 kuud.. not so much.
Osad neist 5 kuust võlgnen ühele kenale toredale noormehele ja ülejäänud kuud iseendale. Oma seina vaadates (piltidega seina) pean ikka ja jälle tõdema, et kui hea otsus oli pakkida asjad ja kaduda Norra metsade vahele. Olgugi, et ma ei teadnud mida tagasi tulles tegema hakkan, siis asjad loksusid nii paika, et "Love Life" tuli mu ellu tagasi ja kool jätkus samast kohast kus pooleli jäi.

Seega,  kool ja töö. Huvitavad exceli tabelid numbritega, joonised ja smuutid on igapäevane business. Nagu oli ka aasta tagasi.  Õnneks ma enan ei muretse selle pärast. Tean, et see periood, faas on elus selline resting time, mahlade imendumise aeg. Kord saab ka kool läbi ning siis tuleb võimalusi muuta  elu oma äranägemise järgi. Ning kes teab, mida uuesti aasta ring endaga kaasa toob.
Hetkel, chill.

Sellega ongi ring kokku võetud. Kohtumiseni järgmisel aastal! :)

I am strong

Ma ei suuda kuidagi kirjeldada seda, mis minu kehas toimub viimasel ajal. Veel raskem on lahti mõtestada seda, mis toimub peas. Kõik head ja halvad mälestused, kõik unistused ja tuleviku kõige mustema stsenaariumi mõtted segunevad peas. Liiga vähe energiat ja korraga energia üleküllus. Piltlikult öeldes tekib see, mis tekib erinevate värvide kokkusegamisel. Natuke sinist, punast, kollast, rohelist värvi kokku pannes tekib pori pruun. Miskit sellist on ka minu sees.

Ühte ma tean. Kõige selle juures olen ma tugev naine. Tugev, kindel, iseseisev. Ükskõik kui üksik ma oleks, mind ei murra enam miski. 

Peace! 

Kadunud aastaajad

Oli talv, kenam kui kevad

seda kõike nägid nemad.

Arvasin, et õige ja ilus on see

ühine võib olla tulevikutee.

Kogusin aega, et olla tark

tundsin seda, et oled kui märk.

Aga kevade soojus

tuli kui külm hoovus.

Pisaraisse jätsin oma elu

kõik eelneva kogetu.

Lahkusin suveks unustama,

südant terveks tegema.

Läkski  nii nagu soovisin ma,

unustusse kadusid mu elust sa.

Rahulolevana elasin siis

Soovisin, et jääkski nii.

Aeg ei peatunud,

lennuk ei oodanud.

Tulin koju tagasi

suvi sai läbi sedasi.

Nüüd sügise lehtedes

ja tagasi vaadates.

Valdab kurbus ja üksindus,

kõige suurem teadmatus.

Kas pidigi kõik minema sedasi,

et ei suuda minna eluga edasi....?

I.A.

Küllastused

Heii!

Palju ei räägi, mainin vaid ära nende piltide taustaloo.

Ühel õhtul pärast jalgpalli vaatamist tahtsin hullult oma emotsioonide üleküllust kuhugi raputada. Kuna aeg oli hiline ja kõik läksid magama, suundusin minagi tuppa. Õhk oli aga soe ning õige pea mõistsin, et pole ikka mõtet öösel niisama toas istuda. Võtsin kaamera ja astusin välja. Mida ma ei teadnud, oli see, et taevas oli imekena päikeseloojang. No ja sinna õue mu unetunnid kadusidki :)

Nowhere in Norway

Hei!

Kuidas läheb? - Hästi läheb ikka.
Mida teinud olen?  - Süüa teinud, puid tassinud, lilli korjanud, jalutamas käinud ja seltskonnaga aega veetnud.

Siis kui kõik teised magasid ja mina läksin statiiviga öösel jalutama.
PS: jah, meil ongi ööd hetkel nii valged :) 

Arvasin, et kool on ammu läbi. Aga oi, siis tuli e-mail, et üks lisaülesanne on vaja teha. Niisiis saingi youtuberi ametit proovida, statiiv kaamera otsas ja kaameraga rääkida. Vahepausina tegin paar selfiet ka. 

Üks kaunis õhtu järve ääres, as always

Veel metsa ja veel järve. Sellest ei tüdine ma kunagi vist

"Tule juba!"

Esindatud on: Brasiilia, Saksamaa, Filipiinid, Norra, Eesti

Soon to be blueberries

Tahtsime lõkkeõhtut, aga selgus, et lõket teha ei tohi. Seega, alternatiiv lõkkele oli selline.

Kes piilub mis pidi?

Jälle looduspilte

Hei-Hei

Siit tuleb veidi pilte esimese nädala kohta. 

 Tõenäoliselt tuleb varsti veel, kui aega on. Aega aga  kusagil toas arvutis passimiseks napib, sest alati on kellegagi midagi kuskil rääkida või niisama õues istuda. Kvaliteetaeg on siin, ning seda ei saa raisku lasta ;) 

Pildid on ka otse kaamerast -> blogisse. No filters, no photoshop.