Bussijaamad auravad

Heihoo. Kiire update vastu ööd.

Nagu iga õhtu, on ka täna väsimus suur, kuid sellest suurem on energia ja hea tunne ning kõik muud sellised mõnusad tunded. Eks sellepärast ka siin olen hetkel :)

Tõsi, vahepeal on aega möödunud ning paljutki juhtunud.
Bussijaamad, mis hommikuti aurasid soojast hingeõhust, on ka muutnud porisemaks, sest lumi juba aegamööda sulab.
 Kuna enam-vähem ärkan ma ikka samal ajal hommikuti, siis on tõsiselt hea täheldada, et iga päevaga on valgem ning varsti ei peagi enam lainerijoone tegemiseks tuld põlema panema. Juhhuuu!

Okei. Ja kuidas mul siis läheb? Väga hästi. Üllatavalt hästi. Ma ei tea, mis on toimunud, kuid mu elus läheb hetkel hästi. Ning ma saan seda nüüd öelda tõsiselt mõeldes.
Hea meel on ka selle üle, et ma olen hakanud asjadest aru saama. Teate ju küll, et on mõned asjad, mille teooriat tead ja mõistad täielikult, kuid praktilises elus ei oska kübetki kasutada. Mulle tundub, et ma vaikselt olen hakanud asju õigesti mõistma ning oskan nüüd juba lihtsamini põhimõtteid tegudega seostada. Nagu ajusilmad oleksid avanenud...

 Seega, mis on veel toimunud? Palju koosviibimisi inimestega. Selliseid sisukate, mõtteliste, naljakate, arutlevate ja lõbusate hetkedega. On olnud toredaid päevi-öid ja (filmi)õhtuid.
(tegin just huvi pärast väikese arvutuse peas ja voala, viimase nädala jooksul on külastanud mind 19 erinevat inimest) rekord vist :) 
Üleüldse, tänu nendele olen hakanud ka hindama rohkem selliseid istumisi, kus räägitakse arukat juttu, otsitake vastuseid küsimustele, tehakse midagi koos ning jagatakse mälestusi. Selliseid hetki tuleb tegelikult elus vähe ette ning seetõttu tuleks neid ka kohe eriliselt hinnata. Minu jaoks pole kunagi alkoholiga mällaris-laamendamis peod midagi erilist olnud. Sellise, nojah, nevermind, tunde jätavad.
Siinkohal arvatavasti tahaksin ka tänada kõiki, kes ikka leiavad tee ülesse siia Pelgulinna kitsastele tänavatele ning tulevad kas Tapalt või mujalt lähemalt mind külastama (ja kotitäie toitu toovad).  Te olete mulle väga kallid ning üritan teile omapoolselt pakkuda mõnusaimat külalislahkust. Arvatavasti oletegi teie süüdi selles, et ma naudin praegust elu :)

Lisaks on ka uus kuu käes ning palju huvitavat on ees ootamas.

Jeah.. see vast ongi kõik. Tahtsin lihtsalt teiega jagada veidi oma heameelt elu üle :)
#blessed

I.

Ma vaatan lennukeid...

Hey!

Käisime täna klassiga Kumus. Oli päris põnev ning minu väikene kunsti ja kultuuri armastus tärkas jälle õitsele. Ülevaade tehti meile klassikakorrusest, aga peale seda jalutasime kõik korrused niisama läbi. Kui aga  enamus oli juba ära koju kiirustanud, läksime Meryliisiga veelkord 3ndale korrusele, et seda konkreetsemalt uudistada. Leidsime üht-teist põnevat veel. 

Igatahes, KUMU on täiega lahe, minge ja lülitage end korraks kõigest suminast välja ning lihtsalt vaadake mida ilusat oskasid inimesed vanasti vaba ajaga teha. 

Kumu mõju minule.

Püüdmas lumehelbeid

/ 7 päeva möödunud ja mitte mingit märki /


Järjekordsel marsuudil koju sõites olin saanud istuma ning seetõttu oli mõnusam mõtelda. Sirvisin vaikselt oma uut raamatut. Kuid panin selle õigepea kinni, sest mingi tädikene tuli istus kõrvale. Jäin siis mõtlema, et raamatud on toredad ning peale nende ostmist pole mul kunagi rahast kahju olnud. Kuna on alles aasta algus ning olen võtnud endale mingid veidrad missioonid selleks aastaks täita, siis tulin mõttele endale veel üks missioon teha. Niisiis lisasingi oma 2014 aasta plaani ka selle, et ostan iga kuu endale ühe uue raamatu. Kas pole mitte tore? Muidugi on. Nii saan ma suurendada oma väikest raamatukogu ning tekitada endas hea inimese tunde. Teine plaan, mida ma sellel aastal järgida üritan, on see, et ma panen kirja, mis juhtus iga kuu 20ndal kuupäeval. See tundub väga absurdne, aga usun, et lõpuks on see seda väärt. Juba praegu tean, et selle aasta  20ndatele kuupäevadele jäävad: kontsert, minu lõpetamine, suvelaager, mõned nädalavahetused ning eks paistab, mida toredat veel :) I know, ma pole kunagi normaalseid asju teinud.

Peale jõule ja uut aastat on lume sadu mind täiesti külmaks jätnud ning pannud negatiivsust väljendama Well, lõpuks aga pidin jällegist oma uhkuse alla suruma ning tõdema, et lumi on lahe. Eilse päeva tegi just eriliseks see, et lumi oli maas. Tänu sellele sain lumeingleid teha, libiseda, linnahalli treppidelt alla lasta, lumesõda teha (!!!)  ja külmetada nii et hakkasin keset tänavat imelikke liigutusi tegema. They see me movin' , they hatin'.

Muud huvitavad asjad, mis korraks peast läbi lastes veel meelde tulevad on *olümpiamängud koolis, *valge aeg õues, *pikad telekaõhtud alone, *spontaanne lauamänguöö, *lastešampuse joomine tunnis, *sooja radiaatori vastas istumine, *ootamine, *(ebaõnnestunud) kaneelirullid, *imelikud uneajad, *eksamitele registreerimine.
Selline ongi mu elu hetkel. :)


Kolmveerandik meie jõmmide klassist.

This year so far (in pictures)

Esimese aasta esimene öö möödus
paar tundi kiriku rõdul magades ja
 seda risti vaadates.  Holy night oli.

Cause baby you are firework.
Come on, show them what you're worth.

talvelaager 2014 

Ja veel talvelaagri möllu, mis paarile pildile jäi. 

Kõige lahedamad kingid on tulnud see aasta välismaalt. 

Põdra "pabulad", kaardid, südamlikud kirjad, kodumaised šokolaadid ja piltidega CD.

I love my foreign friends! 

Love

Inimesed räägivad sellest. Päevast-päeva. Unistavad, ootavad, aga... 

mis siis, kui seda polegi olemas? Äkki kõik inimesed su ümber on näitlejad ning tõelisi tundeid polegi olemas. Kas oled kunagi mõelnud selle peale, et inimesed su ümber võivad kõik olla mängijad. Sellised, kes näitavad elu sulle ilusas võtmes, pannes sind ka tahtma seda.

 Ma arvan, et seda polegi olemas. See on üks väljamõeldud tunne, mida inimesed vahepeal endale tekitavad. See, mida me mõnikord teiste inimeste vastu tunneme, see on lihtsalt kujutluspilt. Armastamine mingit kuju, tüüpi, mis sulle on äkitselt pähe jäänud. Fantaasia, kas pole mitte? Lood endale illusioone ning kujutled maailma kümme tooni roosamana. 

Teine variant on see, et see võib ehk olemas olla... aga see on nagu lotovõit. Sa tead, et see on olemas ning sul on isegi šansid seda võita, aga see pole sulle mõeldud. Sorry, aga no love for you. On ju inimesi, kes lausa elavad armastuse sees. Ja siis on teisi, kes pole sellest karikast saanud midagi maitsta. Inimesed on erinevad, seda ka. Aga kes sel juhul otsustab, et kellele antakse armastust siin elus ja kes peab ila tilkudes kõrvalt jälgima? 

See kõik tundub nii ebareaalne teema. Inimesed on liiga kurjad ja enese peale mõtlevad, et tekiks selline asi. Väga ebaloogiline.  Isegi praeguse elutempo ja maailma juures on suht kaheldav, kas on üldse aega sellise asja tekkimiseks. Korraks ehk jah. Aga pikaajaliseks tundeks tundub olema liiga sürreaalne. Ehk on asi selles, et seda kirjeldatakse liiga ilusana ning kõik ilus läheb lõpuks ikka koledaks. 

Piiblis, 1.Kor 13:4-7 on küll kirjeldatud armastust ja seda, milline see olema peaks. Aga kui paljud on saaksid nendele salmidele linnukesed ette teha? Naah.. pigem jääb mulje, et armastus on väljamõeldud asi. Eksisteerib ehk kusagil kosmoses või ainult erilistel inimestel.  Sellistel, kes väärivad seda, millegipärast.

Ehk isegi kunagi saan ka mina selle peavõidu ning siis kirjutan jälle romantilisi luuletusi. 

Aga nagu kusagil öeldakse, siis tõde pole olemas ja kõik vastused on õiged. Seega jäägu see arvamus siia ning oodaku oma ümberlükkamist.  

2014

I-llustration

Viimane öö. Viimane päev. Viimased pildid sai 2013 albumisse pandud.

Veidi midagi siia ka. Ma isegi ei tea miks... lihtsalt sellepärast, et und pole ja liiga palju pilte vaatavad kaustadest vastu.


Jõulud möödas - läks kenasti
Vaheaeg poolenisti läbi - on kulgenud edukalt. 3 päeva Tapal, 1 päev jõule ja 4 päeva voodis raamatu lugemist. Not bad i think.

 Ma võin endiselt oma veidrustega üllatada :)
Näiteks, möödunud lähimineviku veidram asi oli see, et Johanna sünnipäeval, kui kõik juba magasid, tegi Karl mulle pätikat ja ma ronisin 16 madratsi otsa.
I dunno why....

They just dreams, turn 'em reality
Double-cup of lean, standin' on my balcony
Looking at the sky, thinkin' it could all be mine
All we got is memories, so what the fuck is time?

 Mac Miller - Thoughts from a balcony