Kett väljas

Ma pole ennast ammu nii valusalt tundnud. Pole praegu ainsatki kohta mis ei valutaks kasvõi natukenegi. Kõik alga eile õhtul. Njah. Naiste värk. Selle pärast mul Valutas terve öö jalad ja alakõht. Ma ei suutnud magama jääda. Nii suur valu piinas mind. Ma mõtlesin et see ongi mu lõpp. Olin niimoodi paar tundi voodis ja värisesin. Mul oli külm. Kohutavalt külm. Mul oli seljas pidzaama ja selle peal paks fliis. Ning tekke oli mul kaks. Siis hakkasid varinad ära kaduma, kuigi varsti tulid tagasi. Sain natukeseks magama jääda. Kuid poole nelja ajal ärkasin jalle värisedes ja öökides. Jookin vetsu ja siis hakkasin oksendama. Ma olin haige. Läksin voodisse tagasi ja siis tulid jälle värinad. Ka ema tuli vahepeal minu juurde ja võttis mu kaissu. See tegi kull soojemaks. Peale seda jäin ema käisid magama ja magasin õnnelikult hommikuni välja. Ema oli millalgil minu juurest lahkunud. Alguses tundsin end ikka kehvasti, kuid siis istusin õue päikese kätte. Isu mul polnud. Ema tuli ja kutsus mind siis endale appi. Ja nii ma tänase päeva veetsingi. Sõitsin traktori taga mingi vigurivanda peal. Parastpoole läksin ka ja Jänedale. Olemine oli jba tiba parem. Käisime kalkal. Rahvast oli
palju. Ja siis veel veetsime aega koos. Õhtul koju tulles pandi mind jälle tööle. Riisusin heina. Niiet ma olen kohutavalt väsinud. Mul oleks vaja et keegi mulle käe püksi topiks ja mind elustaks, sest hetkel on kull selline tunne, et homme vist voodist välja ei saa. Kuigi ma pole kindel, kas ma sinna üldse jouangi. Pean veel endale juua tegema. Ma olen täna terve päeva jooksul niipalju joonud, et maeitea. Isegi kaamlid ei joo vist nii palju. Iga kümne minuti tagant teen endale jälle ühe suure tassi morssi ja siis joon sellekohe ühe soomuga ära. Vot nii on lood. Mul on kett praegu ikka totally väljas.

Kui loed, siis kirjuta ˇˇ

WOHOO ! Ma avastasin, et mul on hetkel juba mingi 16 followeri. Täitsa lõpp lugu. :D See on muidugi väga positiivne, et mu blogil nii palju jälgijaid on. Aga paljud neist on tegelikud lugejad ??? Selle teada saaamiseks teeme nii, et kõik kes seda postitust loevad, kirjutavad pärast kommentaaridesse midagi. Lihtsalt midagi, et ma saaks teada, et te olete lugenud. :D Kõlab natuke weirdolt, aga see oleks tore. Ükskõik mida kirjutate. Te võite lihtsalt kirjutada mingi "Hey" või hoopiski teha mingi muu jutu sinna. Igahtahes. Suur palve. Kõik, kes seda loevad, siis kirjutage midagi kommentaaridesse. Ma tänan juba ette ära.

Hetkel olen ikka veel Tallinnas. Elan venna juures. Söön tema leiba ja joon tema piima. Eile käisin tädi tütre sünnal. Ta sai 1 aastaseks. No sellest ma juba kirjutasin, mis siis oli, kui ma koju jõudsin. PÄrast ma veel vaatasin telekat ja siis istusin arvutis. Kui voodi jõudsin, oli kell juba pool kolm. Ja siis ma mõtlesin-mõtlesin-mõtlesin. Ning õues läks kuudkui valgemaks ja valgemaks. Tõusin püsti, jalutasin akna juurde ja vaatasin aknast välja. Õues oli valge. Laternad enam ei põlenud. Vaikne oli. Ja päike juba tõusis kaugest idast. Vaatasin kella. 04.14 Läksin voodisse tagasi. Mõne aja pärast suikusin vaiksesse tekimaailma. Täna jalutasime. Käisime turul ja sõime maasikaid. Kohutavalt palju. Kõht täis juba nendest. Tahaks hoopis šokolaadi. ...
*vend kiusab*

Ja holland võitis 2:0 slovakkiat.

Miks mul ei vea ? (jälle)

Miks minul ei vea ? Just tulin vähem kui 10 minuti eest koju. Sõitsime vennaga maja ette ja siis ma nägin ühte poissi. Jah, poissi. Sellist kena ja nunnut. Ta muidugi polnud nii nummi, et mingi tukapede ja blondidde juustega, kuid ta oli selline tavaliselt kena. Selline kompu. Ma ei oska seda seletada. Aga ma nägin teda. Ja ta läks samasse trepikoda, kus venna korter. Aaah.. ma lausa tahtsin talle järgi joosta, et näha, millises korteris ta elab. Kuid nagu alati, tuleb mingi segav faktor mängu ja rikub mu illusioonid. Ja täna oli see segav faktor minu vennatütar, kellel läks aega autost väljumiseks. Ja kui ta välja sai, siis ta hakkas nutma, sest ta ei tahtnud et issi ära läheks. No camooon, miks just siis ? Mina muidugi seisin kannatamatult ukse juures ja soovisin nii väga lihtsalt tollelel tüübile järgi joosta. Pekki, ma hakkan nutma lausa. Igatahes, ma ei saanudki teada, millises korteris ta elab. Kui ma suudaksin ja julgeksin, siis ma koptaks kõik need 20 korterit läbi, mis siin trepikojas asuvad. Tegelt ma ei teaks, mida ma ütleksin, kui ta tuleks uksele. Arvatavasti ütleksin "Tere". Ja siis lihtsalt punastades seisaksin tema ukseavas. Ning kui ma oleksin endale juba piisavalt piinlikust tekitanud, siis ma paneks lihtsalt jooksu. Jah, selline ma olen. AAh, ma nii tahaks teda veel näha. Vähemalt ma tean, et siin trepikojas üks kena poiss. Nüüd ma ei saa kindlalt enam und !!! :D

playfield-football-playfield-football

Tänast päeva sisustas mänguväljak ja jalgpall. Hommikul proovisin oma uneaega pikendada nii palju kui suutsin. Lõpuks venitasin kella 11 vist välja. Okei, natuke ärkasin vist varem. Siis lösutasin niisama. Sest linnas kahetoalisess pole ju midagi erilist teha. Ja siis mänguväljakule. Mänkarisse. Seal mängisime mitu tundi *mitu tundi ? kohutav juu*
Tagasi tulles hüppasime poest läbi ja võtsime vennatütrega ühed jäätised. Tipa-tapa sammusime kodu poole. Jõudsime uksest sisse ja tuppa, kui hakkas vihma sadama. Meie tegime pilte, sõime, ja mina hakkasin jalkat vaatama. Jeee Urugay tegi ära :D
Vaatasime ära ja siis poole tunni pärast jälle õue. Jälle mänguväljakule, kuid seekord majataha. Olime seal. Siis jõudis ka Maša koju. Ja siis algas poole tunni pärast teine mäng. USA ja Ghana. Ghana tegi ära. Muide see mäng kestis nii kaua ja ja anti nii palju lisaaegu, et ma olin juba uuh...

<---- Banaan ja kiivid. Väga eksootilised ja erootilised ;3
Kiivid juba praeguseks peaaegu otsas :D







<--- Ja selline ma olin. Vaevatud ja koormatud. Räsitud nendest mänguväljakutest.
















Teie I.

one week .

Nädal on möödunud. Ei oskagi öelda, kas kiirelt või aeglaselt, kuid möödas see on. Blogi on mul asendanud üksikud lehed, mis lebotavad laual, laua all või riiulis. Ja mida ma sellel ajal teinud olen? Nothing. Suurimaks saavuseks võiks lugeda seda, kui ma istusin kogematta sipelgapessa, mis oli muru sees. Muru oli värskelt niidetud ja seetõttu olid sipelgad liikvel. Mina pahaaimamatult tahtsin koeraga "juttu" ajada. Istusin murul päris pikka aega. Väikest näksimist ikka tundsin, kuid arvasin, et need on sääsed. Lõpuks kui viskasin pilgu oma alaseljale, märkasin, et väikesed mustad mitme jalaga kriipsukesed olid mu vallutanud. Ojaa, neid oli seal raudselt mitusada. Isegi hiljem, õhtul leidsin neid endalt püksist.
Minu asendamatuks kaaslaseks on saanud telefon. Öösiti ma mängin sellega; päeval ma kuulan raadiot ning õhtuti kustutan vanu ´08 aastal tõmmatud laule. Imestasin isegi, et miks mul on telefonis nii palju Justin Timberlake laule. Samuti leidus seal laule, mis olid populaarsed aastatel 1990. Üks kohutav eestikeelne maselaul ning ka "Loogilised Poisid". No ja igast muud cräppi oli ka. Ongi ae uuema muusikaga oma telefoni aju ja mälu koormata. Terve neljapäevase päeva kuulasin Skyplusi. Teisipäev seevastu kuulus raadio Uunole.
Esmaspäeval, muide, algas ametlikult suvi. Ja ma just sattusin vaatama kella telefonist samal ajal. Bingo!
Ning terve nädala olen jälginud jalgpalli MM. Välja on kujunenud oma lemmikud. Lemmik on Hispaania. Hispaania koondises mängivad sellised tegelased nagu Cesc Fabregas; Fernando Torres ja David Villa. Need lemmikud mängijad. Muidu hoian pöialt ka Inglismaale. Kurb olin siis, kui Jaapan tegi 3:1 Taanile ära, kuna Taani oli ka üks lemmmikutest. Kui aega jääb, siis teen ka eraldi postituse jalkast :D


Hetkel täna aga Tallinnas

JEah. ei viitsi pikalt seletama hakata tänasest. Sellepärast teen paari lauselise kokkuvõtte tänasest. Äratus oli vara, siis sõitu ja tagasi. Koju jõudes sain ka teada, et kui me oleks jõudnud mingi 5 minutit varem koju, siis oleks ma oma kalendri kätte saanud. Ma ei tea, mis sellega on. ei saa ega saa kätte. Ja vb pean homme hommikul vara mingi minema jänedale sellele sinna järgi. Aganh igatahes siis väntasin rõõmsalt kooli poole. Tegime seal proovi valdisega. Ja siis jäime jänedale hulkuma. Saime ka kooli arvutisse samal ajal, kui julia ise tegi korduseksamit. Peale selle saatsime valdise koju bussi peale. Ja annnu koju. Ja meie juliaga läksime tema juurde. Seal sõime jobisaia. (kondentspiimasai) Ja siis sõime ka pizzat, mis nägi toorena välja nagu mingi *khmm* ja päevad (ketsup) ning nende peal karvad (riivitud juust). Jah ma olen vasakule.

Sõime oma pitsad ära. Ja hakkasime mingit õudusmuusikali vaatama. Ma ei tea, kuidas suutis Julia mind veenda seda vaatama. Aaaga siis läksime õue. Juliakesel tuli reiditsemistuju. Siis reiditsedime õues ning käisime vaatamas ka nende teist korterit, mis asub seal kõrval. Seal tegime ka palju pilte.... Ja tõmbasime need arvutisse ja siis ma tõmbasin minema. Nagu praegugi.

Täna.

Täna oli siis üks rõõmustav päev. ÖÖsel ei saanud muidugi magada. Nägin unes, et mu kalender tuli kole ja siis veel ühte toredat asja. Miks elu ei võiks olla selline nagu unenäos ? Eniweis nägin siis unes, et meie kooli, meie klassi tuli uus poiss. Julmalt kena ja julmalt kobe teine. Njah. Ta käis veel bussiga koolis, niiet me saime suht hästi läbi. Siis toimus meie koolis veel "Tantsud tähtedega" saade. Ja mina olin selle kena poisiga paaris ja esindasime meie kooli. Ja see kõik tantsimine toimus muide meie kooli teisel korrusel. JA siis ma läksin dire kabinetti. Seal pangi mulle suur kena kleit selga ja kontsad jalga. MIna läksin ülesse korrusele, kuid vot minu partnerit polnud veel. Teised alustasid tantsimisega, kuid mu partner polnud ikka veel välja ilmunud. JA siis ta tuli kuskilt. Jooksis. Seisis minu ette, võttis kätest kinni ja ütles, et sorry, lähme nüüd. TAntsisime valssi. Kõik vilistasid meile ja nagu ma aru sain, siis olime meie kõige armastatum paar saates :D :D :D Tants sai läbi. Ja mina panin oma tavalised riided selga. Läksin õue ootasin bussi. Bussis istusime meie selle poisiga koos. Angelica tegi mingeid imelikke asju samal ajal. Hüppas vahepeal bussist välja o_0 aga mina läksin sellele poisile külla. Vot nii. Ta meeldis mulle, kuigi ta oli unenägu. Igatahes uni sai läbi ja mina tõusin ülesse. Olin suutes ärevuses. Lootsin ju täna oma kalendri kätte saada. Kuid vaata sa. Ei tulnudki kirja. Ju siis homme, kuna kirjal on ju plaat ka kaasas. Eks peab siis veel 12 tundi ootama.
Aga siis ma läksin kella ühest Jänedale. PIdin arstionu juures käima mingit paberit toomas. See võtud helistasin Juliale. Tema oli koolis. Helistasin annule. tema ei vastanud. Polnudki siis muud teha, kui minna külalistemaja taha ja kiikuda. Kiikusin seal natuke ja mu kallis telefon heliseski. Annu. Just. Tema viitsib ju alati õue tulla. Saime kokku. Kiikusime ja siis läksime tema poole rabarberikooki sööma. Siis tuli ka välja see, et miks annu ei saanud vastata. Ta kirjutas minust pika iseloomustuse oma blogisse. JAh annu, ma väga armastan sind ka. Minu iseloomustust näete siin : http://3months3.blogspot.com/2010/06/uks-kuradi-hea-sobranna.html
Tore on teada, et mul on stilll nii palju häid sõbrannasid, kes kõik mind armastavad. Ja minust hoolivad. Teie olete mulle ka kallid. Tore, et te pole mind siiani maha matnud :D
Aga igatahes. Olime Annu toas. Sõime rabarberikooki. Mina mängisin tema rotiga ja lugesin cosmot. Tore oli. Siis läksime nelkale. MIna ikka rattaga ja annu jooksis mul järgi nagu kutsu :D okei, päris nii tegelt ka ei olnud. :D Tegelt me teepeal lollitasime niisama. Kallasime mu tuka lakiga üle ja tegime mulle musta meigi, mis oli päris kole. Otseselt öeldes. Olime nelkal. Saime ta isa käest ka ratta. Annu jaoks. A ja siis oli veel see asi ka, et ma ootasin annut. Kusagil eemal ja olin oma mõtetes. Siis äkki tuli üks onukene mu selja tagant tuli ja ütles mulle "vabandage". Ma nii ehamatasin nii kõvasti, et oleks äärepealt infarkti saanud. Ma lausa kiljatasin. Ja siis me suht hakkasime naerma. Ta tegelt tahtis teada, kuidas saada autoga järve äärde. Mul oli ikka nii mark. Ja siis tuli õnneks Annu ja seletas ise. Mina samal ajal vaatasin sellele onule otsa ja siis ta vaatas mind ka ja ta hakkas kõva häälega naerma. Ma kujutan ette, kui sa lähed ühe noore tüdruku käest teed küsima ja tema ehmatab endale hirmust püksi, ning peale sellle on tal veel mingi must emo-punki-satanisti-ristsugutise-meik peal :D Ning tukk püsti nagu mingi m*nn. Mul oli ikka mark küll... Aga igatahes suunasime ta õigele teele ja ise võtsime suuna Nikeka poole, et Julia, see meie vana mutt õue kutsuda. Jõudsime kohale. Ja läksime kolmekesti ratastega Nelijärvele tagasi. Seal me jälle ajasime oma lolli juttu ning kiikusime. Olime ka järve ääres. Lõpuks läks meil lihtsalt kõht tühjaks. Annu jäi oma isa juurde sinnna, sest neil seisis täna ees kontsert rakveres. Meie juliaga aga läksime tema juurde ja tegime seal Pizzat _D Njämm. Siis tinistasime veel kitarri ja tegime myspacekaid. Piltidest tegime kokku video ja video paneme tulevikus youtube. Siis saame kuulsaks ka :D T__T
Aga igatahes nii me veetsime oma õhtukest, kuni ma päris ära vajusin ja julia mind poole teele koju saatis. Ja nüüd ma magama. Olen juba piisavalt kirjutanud oma tänasest elust. Te ei peakski tegelikult nii palju mu elu tedma. Aga mis teha. Avatud raamat.