best concert (30STM)

Daah.. veidi kontserdist ka. Oli väga ooossom (kui aru ei saa, loe: awesome).

Kohe mainin ära, et pilte ma ei viitsi panna. Esiteks sellepärast, et ma ei taha midagi oma venna läpakasse tõmmata ja teiseks, mul poleks teid nkn milllegagi üllatada. Niikuinii tõmbaksin need netist.

Eile hommik.. oli selline.. ootusärev. Aga samas see oootusärevus ka kadus nii kiiresti, et ei saanudki aru, millal või kuidas see juhtus. Vihma sadas hommikupoole kõvasti. Ning selle vihmasajuga pidime koos Sandraga veel minema Helina juurde. Läksime suht rõõmsatena sinna, sest tüdrukutel pidi mulle mingi üllatus olema, aga suprise !!! ma ei saanud üllatusest aru. -.-
Mingi tundmatu kell hakkasime kesklinna poole sõitma. Helina veel unustas oma pileti koju. Feil. Aga meie käisime Angelicaga Virus ära. Ostsin endale mingid prillid, millel surusin hiljem klaasi välja.. eitea mis imelik tuju mul tekkis... aga vahet pole. Helina jõudis ka piletiga tagasi. Ja mingi Angelica tuttavaga koos juba lauluka poole.
Saime suht käbelt sisse. Ja õnneks, ma kordan, õnneks, olid mingid topeltväravad, et kõigil oleks võrdne võimalus saada lava ette. Ka mina kimasin täie rauaga kusagile sinna rahva sisse. Muidugi oli mu asukoht iga poole tunni pärast juba erinev, sest rahvas tegi mingeid laineid (ma usun, et te olite ka seal ja teate kui rõve see oli). Ja nii suur pushimine oli, et aah.. Varbad olid valusad. Keha oli muljutud. Minu lahtised juuksed läbisid ka mingi imeliku hõrenduse. Ehk siis mul on juukseid peale eilset tunduvalt vähem peas kui ennem.. aga see selleks. Järgmine kord ma siis ei jäta neid lahti lihtsalt.
Kontserdi juurde tagasi. Soojendusbändid olid suht nii ja naa.. Vahepeal oli mul isegi täiesti norm koht, koos õhuaukudega ja ma nautisin seda, aga jah.. mitu tundi seal oodata peaesinejat oli suht põnev. Lisaks olin ma üksi ka. Helina läks välja ja Angelica kadus ka kusagile rahva sekka ära, niiet olin täitsa üksi seda kõike nautimas.
Kui nad lõppppude-lõppppuks kohale jõudsid, oli rahvas meeletu. Aga me kõik jumpisime seal koos ja screamisime koos ja mega lahe oli. Iga järgnev lugu oli veel rajum ja ma koguaeg mõtlesin, et kas ma tõesti olengi siin reaalselt nende kontserdil ??
Mmmm.. igatahes lõpuks oli mul suht hea koht olemas. See.. kus see pikk rahva sisse tulev lava oli (nagu poodium) siis ma olin seal otsas. Suht ligidal. Nägin Jaredit. Awwwiiii :D
Jaa, mis ma ikka öelda oskan. Kõik kes käisid, teavad kui mega see oli. Või noh, minujaoks oli see küll üks parimaid kontserte ever. Sry Ville, aga sa jäid kõõõvasti alla eelmine aasta. Sinu koha võttis nüüd üle Jared :p Ja need, kes ei käinud, need peavad lihtsalt kurvastama, et jäid nii heast kontserdist ilma.

Mis veel.. M. Soojendusbändide ajal jõudsin ma palju mõelda. Paljudele teemadele.. üks oli see, et ma hakkasin mõtlema, et kes oli see hea inimene, kes soovitas mul seda bändi kuulata.. aga ma mõtlesin ja mõtlesin neid aastaid tagasi ja ma avastasin, et ma ise olingi ju see geenius, kes aastal 2009 oli suur MTV vaataja/kuulaja ja avastas sealt ühe hea video, millel oli veel parem laul. See oli "A beautiful lie". Tänu sellele ma avastasingi selle, niiet saan ainult enesele tänulik olla :)
-sry, vastik ego olen.

Ja Jared armastab Eestimaad. Ta arvab, et eesti naised on kenad ja kui ta oleks varem teadnud meie armsat kodumaad, siis ta oleks varemgi siia jala tõstnud.
Mulle meeldis see, et ta suhtles palju rahvaga ja tegi mõned inimesed südamest õnnelikuks kutsudes neid lavale. Ja üldse oli ta nii vaba. Nii rõõmus ja kohe oli näha, et ka tema kaifib meid. Me vist oleme tema narko..

Midagi veel lahedat ? .. jaaa.. valgusshow oli cool. Ja need paberi lipikud ja suured punased pallid ja lava oli ka lahe.
See oli ka mõnus, et jagati topsikutest vett. Isegi ma sain mõned lonksud täiesti võõrate inimeste käest, kes olid nii viisakad, et ise võtsid ühe lonksu ja siis sheerisid topsi oma kõrvalseisjale edasi. See oli lahe. Ausalt.

;)

Aga jah.. nüüd vist on kõik öeldud. Super kontsert oli. Jepjep...ma koeraga nüüd outt.

again nõõme

Nüüd ma olen küll pettunud. Nagu tõsiselt. Aargh.. nõme, nõme ja veelkord nõme. Alguses üks asi, siis teisel saidil teine asi ja allapoole kerides tuli ka kolmas nõme asi. Fain.
Tundub, et tuleb üksildane ja masendav õhtu. See you sooon. In here.

And all what I want to say is "you never know tomorrow ... or ... today!!!"

Tuta lõpetamine in Tallinn

Okei. Kuna mul pole palju aega arvutis istuda, siis teen lühidalt. Hommik oli nõme. Nii väsinud ja tuju oli ka tuim. Lisaks olin veel sisse ka maganud. Aga sellegipoolest kähku riide, Jänedalt koolimajast läbi ja siis ka rongijaama. Sõit Tallinna. Kestis tavapärasest kauem. Jep, olin ilma Annuta ka.. Ta pidi veel mulle Baltasse vastu tulema, aaga ta magas sisse. Niisiis jalutasin edasi ka kesklinna üksi. Vahepeal nägin veel tuttavaid eelmisest aastast, kellega sai tööl vanalinna tänavatel palju pläkutatud. Peale väikest jutuajamist olingi juba Viru poole teel. EMT esinduses saime kokku Annuga. Ta suutis mind selja tagant üsna ära ehmatada.. :s
Aga koos juba Fotomeistrisse, kus ta tädi tegi meist pilte. Mulle õpilaspileti jaoks ja Annule passi jaoks. Lisaks saime ka koos mõned lahedad pildid koos tehtud. Siis 15. min Kaupsi toidupoes süüa ostmas ja tagasi Fotomeistrisse piltidele järele. Saime tasuta :D jeeei
Siis läksime mu kooli. Liivalaiale. Viisin dokumendid sisse. Muidugi oma mõistmatusest pean ma veel sinna korra minema, sest unustasin ühe tähtsama asja maha-lõputunistuse. Aga muidu olid endiselt seal kõik nii sõbralikud ja ma tundsin end ikka hästi seal koolis. Varsti chillingi seal ringi juba..
WC-s saime ka riided vahetatud. Et rohkem korrektsemalt minna Helina lõpetamisele. Ostsime ka lilled ära ja Ühisgümnaasiumi poole teele. Aktus oli pikk. Üle tunni aja suvalt plaksutamist. Aga vähemalt oli ilus aktus. Peale aktust leidsime õnneks Helina ülesse kah ja saime lillekesed ära antud. Ta oli nii kena ja nii õnnelik. Nii tore, et mul on selliseid lahedaid sõbrannasid. A, Andra S. nägin ju ka ära. Ta oli oma soengut muutnud. Väga lahe ja kena. Alguses muidugi ei tundnud ma ka teda ära, aga õigepea tuvastasin ta isiku :D
Koos Helina ja Annu ja ta vendade Tõnise ja selle väiksemaga läksime nende poole. Mõnus oli. Sai veits puhata.
Ja siis jälle linna peale. Suht mõnus oli. Saime naerda ja mina sain ka täieliku südamerabanduse, aga tänu Jumalale. Juhtus ime ja kõik läks kuidagi imeliselt hästi. Ma isegi imestan, et kas tõesti ? Aga ju siis. Olen kindel, et see oli mulle õpetuseks, sest see oli teine kord kui mul selline asi juhtus. Aga oleme siis targad, õpime oma vigadest ja ma loodan siiralt et ma enam ei ole nii kitsi.
Uueks lemmikuks sai meil Sikupilli keskus. Seal oli niii lahe. Prisma ja Novalux ja Hesburger. No on üle prahi koht. Pole midagi vinguda.
aaah... aga aeg läheb mingi megakiirusel ja plaanisime igaüks oma kodu minna. Ning olimegi juba minemas, kui ma avastasin, et mu rahakott jäi ju Annu kätte. Püüdsime Tutaga seda veel pääästa, aga Angelica oli kusagile juba kadunud ja ma mõtlesin, et vahetpole. Mida ma ikka öösel selle rahakotiga teen. Bussipilet on mul ju olemas ja homme hommikul saame nkn kokku Tuta juures. Ja lisaks sadas veel palju vihma kaaa. Olime lahedalt märjad. Mulle meeldib vihm.
Mina jäin kaubamaja kõrvale oma 23 ootama ja helina läks oma teed. Tänaseks.
Ma veel ligunesin vihma käes, rääkisin empsiga ja siis juba nautisin bussisõitu venna poole. Aah.. varsti saan juba linna jäädes oma uues kodus ööbida... ootan seda.
Aga olgu, ma nüüd lõpetama.
Kokkuvõtteks: Helina lõpetamine oli lahe. Väga kena ja armas ja ma olen õnnelik sinu üle. Tuult tiibadesse sulle !!!!!!!

501

Daah.. ma alles nüüd avastasin, et mu lõpetamise postiga sai ühtlasi ka 500 post.. aah.. okei. see on siis 501. Nii palju olen ma teile kirjutanud. Sellest saaks raudselt mingi 300 lehelise päeviku :D

Lõpetatud !!!

Pole parata, tähelepanu saades hakkan ma punastama ja pabistama ja kõiksugu imelikke asju tegema. Kuid just sedasama tähelepanu olen ma eilse ja tänase jooksul saanud nii palju, et isegi sünnipäeval ei saa ma nii palju tähelepanu... kuid järelikult need ongi need lõpetamised.

Eilne hommik oli veel selline tuimus, et jube. Magasin meelega 2 tundi sisse. Sest ma lihtsalt ei tahtnud ärgata. Ja niii väsinud olin kaa.. Aga lõpuks peksti mind ülesse ja kiiresti kiiresti korrastama end.

Kooli läksime veidi varem. Helina oli kaa seal :D Ta tuli Jänedale !!! Ma muidugi suutsin don´t know how oma kleidi katki teha. Kuid õnnetus ja õnn käivad käsikäes. Nii see ka läks. Õnneks sain selle õigeks ajaks parandatud.

Aktus oli selline.. tavapärane. Isegi imestasin, et ma seal alguses nii tavaliselt istusin. Polnud nagu midagi erilist kuni hetkeni millal mina sain oma tunnistuse ja paberid kätte. uuuh.. ja siis hakati õnnitlema :D

Tädi lastega ja onu perega ja vend oma perega ja muidugi vanemad. Aga lisaks oli veel palju sõpru ja teisi armsaid isikuid, kes tulid ja tõid mulle lilleõiekese :D väga armas minu jaoks =)

Sain lahedalt palju lilli :D Praegu kõik aknalauad lilli täis ja põrandal on ka mõni vaas :D

Peale aktust oli pildistamine. Aah.. nii palju kaameraid sähvis korraga. Klassipilte mingi mitukümmend ja siis õpetajatega pilt ja siis vanematega ka. aah.. nii palju pilte :D

Peale pildustamist vankrisse. Seal sai nomnom süüa :D Jooksime ka õues ja siis jälle sõime ja siis tegime pilte ja sõime jälle kooki ja siis istusime ja täiega lahe oli :D mulle meeldis. Olin nii happy :D

Siis õhtu poole läksime minu poole. Ma vahetasin riided ära. Helina ja Annu tsekkasid mu toa ka üle. Ja ma jagasin neile oma pusasid, sest neil oli külm. Veel vaatasime kitsekesi. Üks kits näitas veel meile keelt.. Ja siis õues mängisime veits palli ja jala jänedale tagasi. Muidugi poole tee peal tegime pilte ja chillasime niisama. Siis Antsuka juurde. Vaatasime oma 700 pilti üle ja siis õue. Nii lahe oli õues :D kiikusime ja jooksime ja jalutasime ja siis Helina käis kusagil muda sees käna ning ta tossud ja minu pusa oli mudaga kõik koos.. Otsustasime metsa ojja neid solgutama minna. Et saab ehk veidi puhtamaks need. Kalijärve poole minnes ongi seal väike allikas. Aga et sinna ligi pääseda, toppisin ma soki oksa otsa ja siis solgutasin seda seal vees. Esimesega sain hakkama. Aga teine.. argh.. see lendas oksa otsast ära :D ja ujus minema. Aga jäi vahepeal kinni kusagile. Püüdsin ära võtta, aga siis kui olin peaaegu kätte saanud, lendas see jälle otsast ära ja ujus veel kaugemale.. õnneks jäi see puupaku taha kinni. Aga seda ei saanud sealt muidu kätte, kui ma viskasin jalatsid jalast, keerasin sääred üles ja ronisin sinna ojja. Mind vool ära ei viinud :D

Sain selle soki kätte sealt ja olingi HERO :D

Tutvustasime veel jänedat ja siis Annu juurde. Minu 700 pilti oli juba mälupulgale ära laadinud ja kuna kell oli palju ja teised magasid.. siis kutsusin ka mina empsi järgi ja kodu magama.

Enne veel vaatasime emaga kella üheni pilte. Neid mis koolist saime ja neid mis mälupulgal olid.

Pühapäev..

Ehk täna. Ärkasin vara. Niiet hetkel olen väsinud. Magada olen saanud mõne tunnikese. Sis Tapale. Kirikussse. Sain palju õnnesoove. Ja šokolaade ka palju :D ning veel lilli :D wuhuu :D

Ning teenistuse ajal lauldi ka mulle. Eile nad laulsid aktusel kõikidele lõpetajatele, aga kuna mind eile tapa koolis polnud, siis mulle lauldi täna kirikus. Ja siis veel anti lillekimp ja sain koguduse poolt ka hästi kena hõbeketi =) Lihtsalt nii armas, et nad mind ka meeles pidasid :D

Täna noortekat ei toimunud ja sain kohe koju.

Aga kodus olles helistas Sass ja küsis kas ma ka kodus olen. Muidugi olin. Ja siis ta tuli kaTapalt ja tõi mulle suuure lillekimbu :D Rääkisime veel siis tema auto juures veits juttu. Ja siis sõitis ta tagasi. Aga see oli ka lihtsalt nii megaarmas, et ta tuli :)

Ja nüüd.. aah.. vaatasin pilte pilte ja lisasin fb ka mõned :D

Aga jah.. homme linna. Tuta lõpetamisele ja siis teisipäev juba kontsert !!! :D

Ja ma olen praegu õnnelik. Sest on nii palju inimesi, kes teevad mind rõõmsaks ;)

feel the rain in your skin

Täna on järgmine reede, mil mind pole Olevistes. Väike igatsus hakkab juba tekkima.. aga ehk siis saab järgmine reede minna ?

Aga täna olid mul teised tegemised. Ärkasin hilja. Ja siis ikka oli vastik väsinud tunne ja tüdimus ja aahh.. kõiksugu hädad mõtetes.

Lõuna paiku läksin Tapale. Vallamajas pidi mingi tänuüritus toimuma, aga kuna ma jõudsin varem Tapale ja mul oli veel pool tundi aega, siis läksin Kivisildade juurde.

Koos Maarja ja tema paralleel-klassiõega ning Mihkliga jalutsime vallavalitsusesse. Toimus seal siis selline.. tänuüritus, kus autasustati selle õppeaasta tublimaid. Alguses oli mul küll nagu say whaaat?? sest ma pole ju mingi tubli ja eksamid tulid mul **** välja. Aga siis kui öeldi, et autasustatakse ka nende tulemuste eest, mis keegi on olümpiaadidel saanud, siis mõistsin, et jaa.. sügisel kirjutasin ju uurimustöö "Minu muusika". Ja sain sellega maakonnas hea koha. Sellepärast olin ka mina sinna kutsutud. See üritus oli suht väike. Oli tuttavaid nägusid ka seal. Isegi Johanna oli seal. Saime siis oma tänukirjad ja siis veidi näksimist ja bussiga koju ära.

Niitsin täna muru kaaaa. Kui homme veab ja Helina saab ka korra Läpit näha, siis tasus see niitmise vaev ära küll =)

Aga kui juba homsele jutt läks...

... siis..

Homme on mul lõpetamine. Trolololoo. Ja nüüd teid huvitab, kuidas ma end tunnen. -.-

Aga ma ei tunne end mitte kuidagi. Tuim tunne on. Pole ärevust. Pole ootust. Pigem just pelgan kõike seda. Üldse ei tahaks minna homme mingi kooli ja istuda seal tund aega ja naeratada. Ja pärast veel mingi istumine.. Pff. Parem võtaksin auto ja sõidaks kaugele minema. See oleks poole lahedam. Aga ei saa. Pean oma lõpetamisel olema ja seda.. tähistama. Argh. Igaüks lõpetab ju kooli. Pole eriti suur sündmus. Lihtsalt vaikselt koolist lahkuda oleks poole normaalsem. Aga nüüd on see lõpetamine saanud üheks elu osaks. No ausõna pole mul mingit tahtmist ennast nüüd homme eriliselt üles lüüa, et saada see tunnistus kätte. Ja see aktus.. mhh.. ma kardan, et ma käin oma kontsadega seal käna või siis murdub konts ära või juhtub midagi muud piinlikku.. Õnneks ma ei pea seal ees kaua olema. Ema-isa on ainult. Vend tuleb ka. Tädi oma lastega. Ja onu hilineb paar tundi, ehk siis jõuab õhtul kui istumine on. A ja Helina, Angelica, Julia ongi sõbrannad, kes õnnitlevad mind. Juhtus nii, et Johanna peab juba kell 15.00 Tapal häält lahti laulma, et Tapa aktusel esineda. Niisiis ei saa ka tema ja Sass tulla. Ja rohkem sõpru mul pole.. kes tuleksid homme.

Aah.. hea meelega oleksin vaikselt selle asja ära ajanud, niiet keegi eriti ei tea midagi. Ongi mõnusam ju.

Pörrrrapörra. Igatahes, elutsen vaikselt edasi ja proovin mitte mõelda sellele lõpetamisele.

Jätkuks hommikusele..

Ma pikalt ei hakkaks seletama, kuid asi selles, et ta hakkas juuksuri juurest minema teise juuksurisse, Grossi kaupluse tagaosas, sest too kus ta alati käib oli kinni. Ja siis sealt trepist alla tulles kukkus ta. Pea ees. Leidis ta üks poe töötaja, kes kuulis mütsatust. Vanaisa ise oli teaduvuseta. Alles kiirabi kanderaamile tõstes tuli ta teadvusele. Aga siis oli ka tal peapõrutus ning osasid asju ta ei mäletanud. Ta sai mitu peahaava, mis vajasid õmblemist. Ja ka pöial oli viga saanud..

Õnneks on vanaisa nüüd omas kodus. (meie kõrvalmajas elab ta)

Aga kurbus jääb ikka...