Veel reaalsem kui sa ise

Heiheiheiheihei!

Kõik on ilus, kõik on hästi. Tõusujoontel, nagu ikka.

Tahaksin veidi edasi anda emotsioone ja mõtteid viimaste päevade kohta. Nende kohta, mil viibisin Lätis. Ja ka mitu ebaõnnestunud pilti.

 Algas kõik huvitavalt. Sain mata tunni ajal Kristinilt pakkumise ja spontaalselt, ainult korraks pilku päevikusse visates olingi juba nõus. Pealegi, maksma läks see ainult kaks päeva puudumist koolist. Möödusid veel mõned päevad ja juba olingi autos ja Riia poole teel. Aega läks, sest vahepeal käisime Tartus söömas, aga kohale jõudsime.

Hotell oli kena, hubane, vaatega tänavale ja selline mõnus. Telekas oli ka meil. Sain preili Tammeranna kõrval magada ja teda öösel norsatamisega häirida :D

Kristiniga voodis, jee

 Nüüd asjast. Seal toimus Baltic Chuch Conference. Eestist sai sinna ainult 4 vabatahtlikku. Juhtus nii, et teised kaks olid Jõgevakad, ehk siis inimesed, keda tean juba varasemast. Seega oli suur esmaõigus seal olla ja kaasa teenida. Põhimõtteliselt tegin kõike, mida vaja. Näitasin kohti; vestlesin inimestega; sõin; stalkisin fotograafi; jagasin komme ja olin garderoobis jopesid andmas-paigutamas. See viimane ehk oligi kõige... meeldejäävam. Sest alati olen mõelnud, et tahaks proovida sellist "ametit". Ja nüüd saingi, lisaks oli mul veel väga hea kaaslane, kellega oli tore vestelda ning kena oli ta ka pealekauba.
Insider oli tore olla, kuulasin proove ja käisime igal ajal vabatahtlike ruumis küpsist söömas-kohvi joomas. 

Tüdrukud...

Konverentsist ka. Vähe sain loengutel olla, aga nii palju kui kõrva jäi, nii palju oli ka mõtteainet ja asju, mida üles täheldada. Oleks võinud rohkem üritada neid kuulata, aga samas mina ei suudagi palju infot korraga vastu võtta ja meelde jätta.
Üleüldiselt oli korralduslik pool väga viis. Asjad olid läbimõeldud ja lätlased olid väga töökad. Meie, eestlased, olime loodrinahad kohati. Aga väga sõbralikud ja toredad olid nad küll. Ja viie varbaga, mitte kuue.
Tundus, et ka meie jätsime neile hea mulje, sest inimesed olid nagu "ooo, estonian girls!!". Ja meil oli vastu, et ooo, läti kutid. Naistele meeldivad ju sõbralikud ülikonnas mehed ;) 

Aga kirss tordil oli kindlasti Hillsong Stockholm (ülistus)kontsert. See oli küll nagu midagi väga energilist ja võimast. Kuigi jalad olid väsinud, siis tantsida jõudis ikka ja hääle ära laulda. Nende omavaheline lavaenergia oli ka midagi sellist, mida varem ma pole näinud. Ja üleüleüldse oli see hoopis teistusugune kui teised kontserdid või ülistusõhtud olnud on. Keegi ei üritanud selga trügida ning täiesti piisavalt oli ruumi lava ees tantsimiseks. Südames oli ka täiega rahu ning tuli tunnetus, et kõik asjad saavad korda,  mina ei pea muretsema.

Peale kontserdit juhtus aga see, et me ei saanud kuidagi hotelli ning oma eestlastest sõbrad olime ka kaotanud, seega tuli üks naine minu ja Kristiniga koos ja saime trolliga sõita. Selline väga aeglaselt liikuv asi oli too, aga vähemalt on nüüd Läti ühistranspordiga sõidetud. Kogemus missugune.

Hey drummer boy!

Muidugi oli palju toredaid hetki veel ning feilimisi. Ma ei pääse kunagi ilma feilimisteta. Aga peamine selle asja juures ongi see, et nii endal kui teistel oleks hea olla ning jääksid mälestused, mille üle veel kaua naerda.
Kokkuvõtteks võin öelda, et see täiega täitis ja sütitas kõik mu sees jälle põlema. Energiat jagus isegi nii palju, et ei viitsinud pühapäeval kodus magada ja ärkasin kell 6, et sõita mõneks tunniks maale ning üllatada oma kohalolekuga. Imelisi asju juhtub eksole :)

Keep smiling! Keep loving!
Saldejums!

Bussijaamad auravad

Heihoo. Kiire update vastu ööd.

Nagu iga õhtu, on ka täna väsimus suur, kuid sellest suurem on energia ja hea tunne ning kõik muud sellised mõnusad tunded. Eks sellepärast ka siin olen hetkel :)

Tõsi, vahepeal on aega möödunud ning paljutki juhtunud.
Bussijaamad, mis hommikuti aurasid soojast hingeõhust, on ka muutnud porisemaks, sest lumi juba aegamööda sulab.
 Kuna enam-vähem ärkan ma ikka samal ajal hommikuti, siis on tõsiselt hea täheldada, et iga päevaga on valgem ning varsti ei peagi enam lainerijoone tegemiseks tuld põlema panema. Juhhuuu!

Okei. Ja kuidas mul siis läheb? Väga hästi. Üllatavalt hästi. Ma ei tea, mis on toimunud, kuid mu elus läheb hetkel hästi. Ning ma saan seda nüüd öelda tõsiselt mõeldes.
Hea meel on ka selle üle, et ma olen hakanud asjadest aru saama. Teate ju küll, et on mõned asjad, mille teooriat tead ja mõistad täielikult, kuid praktilises elus ei oska kübetki kasutada. Mulle tundub, et ma vaikselt olen hakanud asju õigesti mõistma ning oskan nüüd juba lihtsamini põhimõtteid tegudega seostada. Nagu ajusilmad oleksid avanenud...

 Seega, mis on veel toimunud? Palju koosviibimisi inimestega. Selliseid sisukate, mõtteliste, naljakate, arutlevate ja lõbusate hetkedega. On olnud toredaid päevi-öid ja (filmi)õhtuid.
(tegin just huvi pärast väikese arvutuse peas ja voala, viimase nädala jooksul on külastanud mind 19 erinevat inimest) rekord vist :) 
Üleüldse, tänu nendele olen hakanud ka hindama rohkem selliseid istumisi, kus räägitakse arukat juttu, otsitake vastuseid küsimustele, tehakse midagi koos ning jagatakse mälestusi. Selliseid hetki tuleb tegelikult elus vähe ette ning seetõttu tuleks neid ka kohe eriliselt hinnata. Minu jaoks pole kunagi alkoholiga mällaris-laamendamis peod midagi erilist olnud. Sellise, nojah, nevermind, tunde jätavad.
Siinkohal arvatavasti tahaksin ka tänada kõiki, kes ikka leiavad tee ülesse siia Pelgulinna kitsastele tänavatele ning tulevad kas Tapalt või mujalt lähemalt mind külastama (ja kotitäie toitu toovad).  Te olete mulle väga kallid ning üritan teile omapoolselt pakkuda mõnusaimat külalislahkust. Arvatavasti oletegi teie süüdi selles, et ma naudin praegust elu :)

Lisaks on ka uus kuu käes ning palju huvitavat on ees ootamas.

Jeah.. see vast ongi kõik. Tahtsin lihtsalt teiega jagada veidi oma heameelt elu üle :)
#blessed

I.