The story

Oli kord üks tüdruk. Ta oli kurb. Kõik oma päevad veetis ta üksinduse. Ta tundis end tühisena. Ta elas oma elu rahulikult ning emotsioonitult. Ta elus polnud kohta armastusele ega tõelistele sõpradele. Ta nautis üksindust ja muusika kuulamist. Ta väljendas oma tundeid, kirjutades lugusid ja joonistades pilte. Need lood olid temast ja tema tunnetest ning pildid olid mustad. Kuid alati jõudsid need pildid ja jutud prügikasti ning sealt otseteed ahju, kus need söestusid ja kus neid enam keegi ei näinud.
Jalutades oli ta pilk maas ja ta ei pannud ümbrust tähele. Ainuke, mida ta tunnetas oli üksindus. Algul tegi üksindus haiget ja valu... kuid tüdruk harjus sellega ära ning enam ei tundnudki ta üksinudust, sest tema ise oligi üksindus. See tüdruk ainult unistas, kuid need unistused purunesid kiiresti. Lõpuks otsustas ta, et ei unista enam kunagi ning ei looda enam millelegi. Maailm oli muutunud selle tüdruku jaoks nii valusaks. Ta tundis end siin, kui väike täpp, keda ei märka keegi. Tihtipeale leidis ta ennast istumas aknalaual, kus ta valas oma kibedaid pisaraid vastu aknaklaasi. See tüdruk ei tahtnud enam elada. Ta soovis minna ning enam mitte kunagi tagasi tulla. Ta teadis, et niikuinii teda mitte keegi igatsema ei jää. Tema jaoks polnud maailmas kohta. Tüdruk tegi endale haiget, kuid mitte kunagi nii kõvasti, et see oleks ta elu lõpetanud. Ta oli selle jaoks liiga arg. Ta soovis nii surra.Sellepärast ta valasgi oma pisaraid...
Aeg möödus. Midagi ei muutunud. Tüdruk langes üha sügavamasse masendusse...
Ühel täiesti tavalisel päeval tuli nende kooli uus poiss. Tüdruk ei märganud teda. Ta polnud kedagi märganud. Ja teda ei huvitanud see ka. Tüdruk ainult masetses endamisi edasi.
Kui see poiss nägi seda tüdrukut, tundis ta kohe mingit imelikku tunnet. Tüdruku masendus läks poisile hinge ja tüdruk ise puges talle südamesse. Poiss hakkas tüdrukuga suhtlema. Nad rääkisid ja rääkisid. Lõpuks leidis tüdruk inimese, kellele ta sai rääkida oma kurbusest. Poiss ja tüdruk armusid teineteisesse. Tüdruk polnud enam kurb. Kui nad olid kolm päeva koos olnud, otsustasid nad, et saavad pärast kooli kokku.
Tüdruk jalutas koju. Seal sõi ta oma kõhu täis ning tegi end poisi jaoks ilusaks. Tüdruk pani selga kleidi ja tegi endale soengu. Tüdruk oli nii ärevil, et hakkas enne kokkulepitud aega välja minema. Ta oli nii rõõmus. Ta tundis, et miski tema seest sai vabaks. Tüdruk väljus majast. Ta kõndis mööda tänavat. Kui ta tahtis hakata teed ületama märkas ta teisel pool teed poissi. Ta hakkas jooksma poisi poole, kuid unustas vaadata paremale-vasakule. Poiss hüüdis midagi, kuid sellest ei saanud tüdruk enam midagi aru, sest äkitselt tabas teda meeletu löök ning kuulda oli ainult veoauto pidureid. Kõik käis nii kiiresti. Peale seda oli asfaldil maas suur punane loik, kus ujus tüdruku surnuks sõidetud keha.
Tüdruk suri, nagu ta oli ise seda kunagi nii väga soovinud. Tüdruk ei saanud kunagi öelda poisile, kui väga ta teda armastas ning et poiss oli see, kes viis minema tema kurbuse ja masenduse.

Nagu ikkah

Täna Suur Reede. Vaba päev. Magasin mingi poole üheni. Ja pool üks läksin magama ka. Niiet magatud sai ühtejutti kaksteist tundi. Unenägu oli ka pikk. Kõik keerles soome laagri ümber. Ja siis mul oli veel kass ja siis oli laevaga probleeme. Ning ühesõnaga palju asju, mis kõik olid seotud omavahel soome laagriga. Üles ma muidugi ei viitsinud tõusta. Jalad ka valutavad. Siis ma kulutasin oma ipodi akut mingi pool tundi. Siis veel lugesin ja oleks veel lugenud, kui ema poleks tulnud ja ütelnud, et toit juba külm. Tegelt kõht oli suht tühi, niiet korises juba suht kõvasti. Peale sööki vaatasime perega tunnikese telkut ja siis ma leidsingi uuesti tee oma tuppa. Ja siin ma nüüd siis igavlen. Jube.
Möödunud nädalast siis niipalju, et koolis oli kunstinädal. Esmaspäeval olid töötoad. ma käisin paela punumas. Teisipäev oli ilupäev. Koolis oli meikar. Pärast käisid kõik meigitult ringi. Seda oli nii tore vaadata. :P Kolmapäev peale keka tundi olid koolis Mihkel Mattisen ja Indrek Sarap. Rääksid meile muusika loomise moodustusest läbi aegade. Nad ise mängisid ka muusikat meile. Neljapäev oli moeshow koolis. Teemaks oli taaskasutus.
Täna tegelt vist õhtupoole Tapale ka. Aga mdea. Hetkel suur mase janiiedasi. Ma ei saa aru, miks kõik koguaeg õiendavad. See kõik pole ju nii kerge, kui paistab. Ja mul pole ju aega ka kõigi asjadega tegeleda. Raisk!

cool

_____?Rosy?
____?Rose?Rose
___?Rose?Rose?R
___?Rose?Rose?R
__?Rose?Rose?Ro
_?Rose?Rose?Ro
_?Rose?Rose?Ro
_?Rose?Rose?Rose?
?Rose?Rose?Rose?Rose
?Rose?Rose?Rose?Rose?Ro
?Rose?Rose?Rose?Rose?Ros
_?Rose?__?Rose?Rose?Ros
___?Ros____?Rose?Rose?
___?Ros_____?Rose?Rose
___?Ros_____?Rose?Rose
____?Ros____?Rose?Rose
_____?Ro____?Rose?Ros
______?Ro__?Rose?Rose
_______?Rose?Rose?Ros
________?Rose?Rose?Ros
_______?Rose?Rose?Rose?Ro
_______?Rose?Rose?Rose?Rose?
_______?Rose?Rose?Rose?Rose?Rose
_______?Rose?Rose?Rose?Rose?Rose?R
________?Rose?Rose____?Rose?Rose?Ro
_________?Rose?Ro_______?Rose?Rose?
_________?Rose?Ro_____?Rose?Rose?
_________?Rose?R____?Rose?Rose
_________?Rose?R_?Rose?Rose
________?Rose?Rose?Rose
________?Rose?Rose?R
________?Rose?Rose
_______?Rose?Ro
_______?Rose?
______?Rose?
______?Rose?
______?Rose?
______?Rose
______?Rose
_______?Ros
_______?Ros
_______?Ros
______?Rose?
______?Rose?Rosy

Tsutsufrei !

Jälle omas kallis kodus. Aga ma siiis räägin sellest, mida tegin viimaste päevade jooksul, mis mul siin märkimata. Aga enne seda ma märkasin, et mul on teispäeva kohta märkmed kirjutamata. Et ma siis teen kokkuvõtte ka teisipäevast ja nädalalõpust.

• Teispäev:

Teisipäeval ma istusin lihtsalt toas. Sõin hommikust ja siis lugesin raamatut ja kirjutasin. Kella viiest läksime emaga Tapale. Mina läksin raamatukokku. Seal kohtusin ühe oma tuttavaga. Siis me niisama olime õues. Jalutasime ringi, kuna raamatukogu pandi kinni. Kella seitsmest läksin ma Maarja juurde. Seal me vaatasime filmi "The Ugly Truth". Ja siis me meenutasime vanu aega ja niisama naersime, kuni emps helistas. Siis koju ja oligi päev läbi.

• Reede:

Reedel ma ärkasin suht varakult. Mingi poole üheksa ajal umbes. Panin end riide ja pidimegi hakkama minema. Me viisime siis vennaga koos Sannu ära lasteaeda ja meie vennaga läksime tema töö juurde kesklinna. Seal ma niisama passisin ja istusin arvutis. Nelja tunni möödudes viis mind isa sõber Ivo Kristiine keskusesse. Seal ma uitasin paar tundi ringi ja ja niisama otsisin endale midagi, aga ma suht ei leidnudki. Kahjuks. Kui mul oli Kristiinest kõrini hüppasin ma bussi peale ja sõitsin korterisse. Välisuksest sain ma sisse, kuid toa uksest ei saanud. Ja seal ma siis istusin 15 minutit. Sest ma lihtsalt ei suutnud seda lahti keerata. Mdea mis sellel uksel viga on. Lihtsalt võti ei keeranud. Ja kõige hullem oli see, et ma tahtsin kangesti kempsu ka. Ja nh lõpuks sain ma nii vihaseks, et virutasin uksele rusikaga. Siis keerasin võtit ja uks oligi lahti. wow. nagu imede väel... Ja siis ma olin seal kodus. Kuulasin jälle muusikat. Mingi kella viie aeg või peale seda sain ma tädiga kokku, kellega läksime Magistrali kauplusesse. Seal me ostsime mulle sünnakingi. See oli olemas ja siis läksime igaüks oma koju. Kodus jäin ma haigeks. Kõik algas kohutava peavaluga. Siis tulid külmavärinad. Kui Maria koju jõudis, hakkas ta mulle igast teed keetma. Kraadiklaasiga mõõtes oli mu keha temperatuur mingi 37,4. Ja nii ma siis veetsingi terve õhtu voodis. Kuulates telekat mis on teises toas. Aga ega mul väga igav seal ka polnd. Toodi puuvilja ja siis ma sain lõpuks raamatut lugeda ja oma mõtteid mõlgutada. Õhtul läksin veel ipodiga msni ja siis rääkisin seal ühe inimessega poole ööni juttu. Ja kõige feilim oligi see, et kui ma ootasin uut sõnumit siis ma panin silmad kinni, et neid puhata ja mul tegi kõrvaklappidest piiksu, kui uus sõnum saabus. Ja siis ma vahepeal panin silmad jälle kinni ning neid enam avada ei suutnudki. Kui ma külge keerasin meenus mulle alateadvuses, et ma peaks ju tegelt ühe inimesega juttu ajama. Ma siis tegin silmad lahti ja avastasin et õues juba suhtkoht valge. Kell oli 5:52 ohjah. Ja siis ma muidugi otsisin kusagilt tekkide vahelt oma vidina ülesse. Mingi ime kaudu oli see välja lülitatud. Ma siis muidugi panin selle tööle ja siis vajusin magama tagasi. Tore.

• Laupäev:

Ärkasin oma magusast unest venna norina peale :D Mis juhtub, kui inimene on jõudnud hommikul koju ja siis jääb magama selili ning suu lahti? Hakkab jubedalt norskama. Sundisin end küll uuesti magama, aga nh mida ei saa seda ei saa. Lõpuks tõusin ülesse. Jalutasin natuke ringi ja vaatasin "Rooli võimu". Siis mingit kodusaadet ja siis sõin müslit *nämmm...* ja ns olin. Mõne tunni pärast olin ma siis Sannikuga kahekesti. Pärast jõudsid teised ka koju ja siis ma pakkisin oma asjad kokku ja lahkusin rongile. Rongisõit möödus kiiresti. Siis koju. Ja kodus ma suht erilist midagi ei teinudki. Rääkisin empsi-issuga juttu ja siis õhtul peale kella keeramist pugesin oma mõnusasse voodi. Tegelt päev möödus kohutava kiirusega.

Vaheaeg on täies hoos. Esmaspäeval olin ma kodus. Käisin õues ja nautisin seda ilusat päikselist kevadeilma. Veel istusin niisama toas ja mõlgutasin oma mõtteid.



Kolmapäeval ma ärkasin hommikul vara, kuna sõitsin Tallinna. Tallinnas ma olin venna korteris terve päev. Kuna olin seal üksi, oli seal väga hea lõõgastuda ja lihtsalt vedeleda ja süüa. . . Ja mda ma seal siis 5 tundi tegin. Kuulasin muusikat. 3 plaati kuulasn läbi. Üks oli niisama muusika. Mingi D&B. Teine oli The Prodigy ja kolmas oli Mingi muu, mida ma ei mäleta. Siis ma istusin arvutis ja istusin ka köögi aknalaual. Ja siis ma sõin. Sõin kondentspiima. Ja lihtsalt istusin ja sõin kondentspiima. Niikaua kuni mul hakkas juba vaikselt süda pahaks minema. Siis ma istusin veel aknalaual ja vaatasin lihtsalt aknast välja. Õhtul ma ka ei teinud midagi huvitavamat. Mängisin vennatütrega ja ehitasin legodest torni. Peale söömist ma vaatasin telekat. Ja nii ma veetsingi oma päeva. Öösel olin veel ipodiga netis ja siis ma vajusin paksu teki sisse oma unenägude maailmasse.

Täna, neljapäeval ma ärkasin päris vara. Kell 9:17. Tegelt oleks tahtnud rohkem magada, aga kui majas on 5 aastane marakratt, on rahulikult lõunani magamine keelatud, sest ta hakkab lihtsalt mind oma julmade võtetega üles ajama. Ja kui ma otsustasin üles ärgata, tuli välja, et ma olen ainuke peale Sannut, kes on ärkvel. Siis ma lugesin raamatut. Aga kaua ma seda lugeda ei saanud, sest juba helistas Hellu, kes soovis kokku saada. Niisiis ma tõmbasingi jope selga, kuigi õues oli nii ahvatlev päike. Temaga läksime tema poole. Enne seda käisime ka Tondi Selveris, kuhu on aegade jooksul palju raha jäetud. Kuna Ta empsil on sünna, siis ostsin ma sokolaadi. Helen muidugi ostis oma lemmiku asja. Energiajoogi. Ja natuke näksimist ka. Jalutasime koos tema juurde. Seal me lobisesime niisama, kuna polnud kaua üksteist näinud. Ja juttu meil jagus. Lõpuks sai kell aga niipalju, et kuna ta emal algas sünnipäevapidu, siis ma tõmbasin sealt eest ära. Vend tuli mulle järgi. Koos venna ja vennanaisega käisime Kadrioru pargis jalutamas. Peale seda tulime koju. Nüüd läksid vend ja vennanaine kinno filmi esilinastust vaatama. Ja mina jäin siis koos selle väikese marakratiga. Aga ma kutsusin endale seltsiks Hellu. Heh. Kui ta tuli siis ma viskasin talle aknast võtmed ja need lendasid porilompi. haha. Jeah. Vahepeal sai ka täiega pulli. Aga ma ei hakka siin ütlema mida me tegime.... Aga jh. Eks nüüd peab minema last magama ja pesema panema. Pakaa. !!!
Hellu tervitab (K)

Unenääod ..

Ma siis kirjutaks vahepeal oma väga huvitavatest unenägudest, mida ma olen viimasel ajal näinud. Laupäeva öösel nägin ma unes, et mina ja Julia ja Sirli leidsime või ärandasime kusagilt suure tuletõrjeauto. See oli suur ja punane. Ja meie tahtsime muidugi sellega sõitma minna. Mina muidugi ütlesin, et ma oskan sõita ja ma ise juhin, kuid Sirli istus juba rooli ja pani selle suure punase eluka tööle. Me siis Juliaga istusime ka kõrvale. Seal oli muidugi jubedalt ruumi. Ja me olime muide Jänedal sellega. Seal majade vahel. Ja siis Sirli hakkas sellega Nikkerjärve poole sõitma, kus elab Julia. Ja siis pool teel suusatas meile vastu Toomas-Hendrik Ilves. Ja muide asfaldi peal. Ja lund polnud ka maas. Ja kusjuures Sirli sõitis väga jubedalt. Ma tahtsin teda minema ajada ja ise juhtuda. :D Ja pmst siis ma ärkasin ülesse.

Täna ma nägin ka midagi unes, aga ma kahjuks enam ei mäleta, mida. Vot need unenäod on kord sellised, et ununevad kohe ära, kui neid üles ei kirjuta...

Nääh. Ei tule kohe meelde. Täielik jama. Enne oli meeles, kuid nüüd enam mitte.

Aga see tuli igatahes meelde, et ma olin arvutis ja ma ei osanud videosi alla tõmmata ja siis Sasa pidi mulle ühe filmi saatma . Ja midagi põnevat oli seal veel, aga ma ei mäleta.....

Aga mu issi nägi täna unes, et mingi noor tüdruk tuli mu ema suht suvakalt peksma ... :P

Ja mina nägin ükskord oma pulmi unes. :) Ja peale seda nägin ma kuidas minu kätt paluti. *hehe* ma olin kusagil maja juures ja siis mind pandi kuskile puu peale istuma ja siis minu ees põlvitati ja tehti abieluettepanek :)

Ja 24 oktoober 2009 nägin ma üht kummalist unenägu. Ma ei tea miks, kuid ma kirjutasin selle endale üles. Ma päris pikalt ei hakka kirjutama, kuid põhimõtteliselt on sisu see, et ma kohtusin ühel üritusel kena poisiga ja siis ta lõpuks peale paari päeva tutvust viis mind oma tuppa ja pani ukse kinni ja tahtis mind tappa...

Kõige huvitavam oli see, et selle unenäo lõpus, kui ma nutsin hakkas kusagilt kostma Linkin Parki laul "Somewhere I Belong". Ja selle laulu sõnad on suht selle unenöoga kooskõlas või nii.

Tegelt näen ma üldse väga huvitavaid unenägusid. Ma näen vahepeal "Kodus ja Võõrsil" tegelasi unes. irv.

Kevad on käes !!!!!

Täna algas kell 19:31 kevad. Kui lumi pole ikka sulanud. Vahpeal oli juba natuke seda mudast maapinda näha, kuid ilmateade lubab vist jälle lund ja külma.

Eile oli ka viimane koolipäev. Tänasest algas ka vaheaeg. Reedel meil tunde polnud. Oli aktus, kus iga klass pidi esitama oma loetud raamatu kohta mingi tuvustuse või nii. Meie klass tegi raamatu "Kõik poisid ei saa suureks" kohta näidendi. Ja kuna tuli välja, et mina ja Valeri(a) lugesime ainukesena raamatu läbi, siis pidime meie selle kohta näidendi kirjutama. Noh meie siis pmst mingisuguse näidendi kirjutasime valmis. Korra sai proovi tehtud ka. Ning tegelt ei tulnudki nii hull välja, kui me kartsime. Reedel sain ka tunnistuse kätte. Üks 4 oli seal. Ülejäänud kõik viied.

Eile õhtul oli ka Tapa koolis disko. Me Juliaga läksime ka sinna, aga kuna mul oli paha olla ja suur mase, siis Julia ei kannatanud mu masendust välja ja kutsus meile oma ema järgi.

Täna ma lugesin raamatut ja seal oli üks lause mis mulle väga meeldib. "INIMESED ON NII HAPRAD. EI MIDAGI MUUD KUI HELLI TUNDEID TÄIS ÕRNAD KESTAD... NII KERGE ON NEID PURUSTADA. "

Niisiis. ma mõtlen mida veel rääkida. Hetkel on suht mase jälle. Vaheajal ma suht proovin Tallinna jõuda. Seal tahab tädi kokku saada ja siis üks sõbranna tahab kokku saada ja üks sõber ka. Nii et sellel nädalal siis üritan sinna jõuda. :)

Tegelt tahaks veel midagi kirjutada, aga mul ei tule midagi tarka pähe. Võibolla sellepärast et kell on juba nii palju. Kuigi tegelt pole üldse palju. Mingi veerand kaksteist või nii. okei nüüd on juba kell pool kaksteist. Ah ma ei viitsi enam. ma savin ära ja siis pakaa. :D